Autor: Maarit Eerme • 9. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Baltika grupi juhatuse liige Kati Kusmin ütles Kaubanduse Aastakongressil, et Kaupmeeste Liidu hinnangul tuleb kaubanduse valdkonna kõrghariduse õpe Eesti ülikoolides taastada, kuna täna on kaubanduse valdkonnas suur nõudlus pädevate ja väljaõppinud juhtide ja spetsialistide järele.

„Kaubanduse roll Eesti majanduses on suur, kaubandusvaldkond on suur tööandja ja uute töökohtade pidev looja,“ ütles Kusmin.  „Kaubandus annab 12,4% lisandväärtusest ja 13,1% tööhõivest, kaubanduses töötab 84 000 töötaja, kellest eeldatavalt on üle 14% juhid ja 10 % spetsialistid. Pidevalt on vaja häid professionaale, samuti on meil vaja ka teoreetikuid äri arendamiseks.“

Kusmini sõnul ei konkureeri Eestis ettevõtted ammu ainult omavahel, vaid ka laiemal turul – sellekski on vaja oskusi. „Kaubanduse saab tõusta teenindajast tippjuhuks, kuid karjääri toetamiseks on vaja nö teoreetilist ja haridusliku tuge selles valdkonnas.“

Kaubanduse Aastakongressil tõdeti, et nii Tartus kui ka Tallinnas on varasemalt olnud võimalus ülikoolides õppida kaubanduse erialasid, kuid praegu see nii enam pole. Eesti kaubanduse kõrgharidus on täna võimalik omandada Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis, kuid ülikoolides bakalaureuse ja magistriõppes mitte. „Meil õpetatakse marketingi, ärijuhtimist ja majandusteadust, kuid kaubandust mitte. Kaupmeeste Liidu arvates pole see piisav ning meie eesmärgiks on taastada kaubanduse valdkonna kõrghariduse õpe ülikoolis,“ märkis Kusmin.

Kaupmeeste Liit on asutatud 1996. aastal eesmärgiga esindada ja kaitsta liidu liikmete huve seadusloome protsessis, ettevõtluse arendamisel ja hea kaubandustava põhimõtete süvendamisel. Kaupmeeste Liitu kuulub kokku 49 liiget.

Kaubanduse Aastakongressi üks toetajatest oli Norpe Eesti. Vaata meeleolukat pildiseeriat.