Millal ei ole enam mõtet uusi kauplusi avada?

Uurisime jaekettide esindajate käest, millal jõuavad Eesti jaeketid piirini, kus uute kaupluste avamine muutub ebaefektiivseks? Vastavad Rimi, Selver ja ETK.

Rimi Eesti Food AS formaadijuht Marko Põder

Eestisse on jõudmas trend, kus tarbija eelistab üha enam väikepoode, mis on kodule lähemal ja pakuvad meeldivat ning samal ajal lihtsat ostuelamust. Küsimus pole, millal lõppeb kaupluste avamine, vaid pigem, kuidas kaupmehed oma olemasolevaid müügipindasid arendavad.

Praegu on oluline turul müügipind ümber strukutureerida, muuta efektiivsemaks senine olemasolevate poodide võrgustik ning seeläbi olla kliendile mugav, meelepärane ja lähedal, jäädes seejuures ise kasumlikuks.

Uute kaupluste lisamine on jätkuvalt vajalik, see on loomulik kaupluse võrgustiku arendamise osa. Samas on täna kohaliku turu suurimaks väljakutseks olemasoleva võrgustiku optimaalsus ja siin näen juba praegu väga selget ebaefektiivsust. Kokkuvõtteks võib öelda, et tänane Eesti turg on ümberstruktureerimise faasis.

Selver ASi juhataja Kristi Lomp

Väga raske on öelda, kus täpselt on piir, sest Eesti jaekaubandusturul on juba praegu ruutmeetreid inimese kohta keskmisest rohkem ja kliente jätkub endiselt kõikjale. Samas on kindel, et uute pindade avamine mõeldakse rohkem läbi ja kiired laienemised on möödas.

Eesti Tarbijaühistute Keskühistu juhatuse esimees Jaanus Vihand

Lühike vastus sellele võiks olla, et vales kohas ja vale kontseptsiooniga kaupluste avamine on ebaefektiivne olnud kogu aeg. Õige kauplus, õiges kohas, jääb kasumlikuks ka tulevikus.

Kuid Eesti turul ei ole ühelgi jaeketil väga suurt ja domineerivat turuosa. Kui vaatame lähinaabreid, siis näeme, et juhtivate jaekettide turuosad võivad olla 30-40% või isegi rohkem. Ka suurtel turgudel, nagu näiteks Suurbritannia, on juhtiva jaeketi turuosa pea 30%. Eestis on aga juhtiva jaeketi, ETK Grupi, turuosa natuke üle 20%. Nelja juhtiva jaeketi turuosa kokku on natuke alla 70%. Sealjuures on suurte ja ka väiksemate jaekettide kõrval turul jätkuvalt väga palju „muid“ kaupmehi – nende turuosa kokku on pea sama suur nagu Prismal ja Grossi kauplustel kokku ehk u. 13-14%.

Oluline on mõista, et uute kaupluste avamise juures ei ole suure jaeketi jaoks kõige tähtsam kaupluse kohene kasumlikkus. Juba täna on kõigil kettidel kauplusi, mis on kahjumis või opereerivad 0-i ümber. Juba täna tunnistavad pea kõik jaekaupmehed, et uute kaupluste tasuvusajad on muutunud märgatavalt pikemaks kui need on seni olnud. Aga niikaua kui kogu kett tervikuna on kasumis, võivad suuremad kaupmehed seda endale lubada, sest „mäng“ käib suurt pilti ja pikemaid perspektiive silmas pidades. Nagu juba eelnevalt öeldud, siis enda käivete ja turuosa kasvatamiseks ei ole tingimata vaja seda ära võtta teiste kettide käest. Turul on suur hulk väiksemaid tegijaid ja üksiküritajaid, kes järjest loobuvad. Viimane uudis sellest vallast tuli näiteks Piritalt, kus teatati Kauperi kaupluse sulgemisest. Aga selliseid loobumisi ja lõpetamisi toimub tegelikult pidevalt – ainuüksi 2013. aastal vähenes „muude“ kogukäive ligi 30 miljoni euro võrra (samas koguturg kasvas 90 milj. euro võrra). Ja see on turg, mille suured ketid tahavad kindlasti endale haarata.

Loomulikult käib aga pidev või(s)tlus ka suuremate jaekettide vahel. Kõigil on palju plaane uute kaupluste avamiseks ja vanade kaupluste rekonstrueerimiseks. Aga ka ebaefektiivsete kaupluste sulgemiseks. Seda viimast ei saa aga alati teha kohe, kui see soov tekib – tavaliselt on rendilepingud sellised, et perspektiivitu kaupluse saab sulgeda vaid teatud ajaperioodi möödumisel või märkimisväärseid trahve makstes. Seepärast tuleb teinekord mõnda aega käimas hoida ka sellist kauplust, mille jaekaupmees parema meelega kohe sulgeks. Aga mingil ajahetkel see siiski sulgetakse ja selle veel allesjäänud käive jaguneb teiste ümbruskonna kaupluste vahel laiali.

Uute kaupluste avamise juures loodetakse muidugi alati, et oma asukoha, kontseptsiooni, turunduse ja teenindusega suudetakse olla konkurentidest niipalju parem, et kliendid hakkavad just seda kauplust eelistama. Teinekord loodetakse oma uue kauplusega konkurendid aja jooksul välja suretada, mõnikord aga tehakse konkurentide suuremate kaupluste kõrvale lihtsalt oma väiksem kauplus, mis naabrit liiga palju ei mõjutagi, kuid enda kauplusele ikkagi piisava tulukuse tagab. Lisaks veel terve rida muid variatsioone, mis nende kahe vahele jäävad. Kõike seda ikka selleks, et kasvatada oma käibeid ja tulubaasi ning olla konkurentsis ka siis kui praegune Jaekaubanduse TOP on juba ammu unustatud.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

Lihtsam viis e-poe loomiseks

Müü oma tooteid kasutades Eesti suurimat pilve-põhist platvormi! Meie võimas e-poe lahendus annab sulle kõik vajalikud tööriistad ehitamaks endale sobiv e-pood.

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara