Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 18. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäev on saanud väiketootjatelt vihjeid trahvide kohta, mida suuremad poeketid neile kehtestavad. Trahve võib määrata näiteks selle eest, kui väiketootja ei suuda nõutud koguses toota või kui on tekkinud tõrge logistikas.

Rimi Eesti Foodi tarneahela juht Allar Kahju ütles, et Rimil on lepinguliselt õigus leppetrahvi rakendada juhul, kui hankijaga kokku lepitud tarnekindlus ei ole saavutatud ning seda õigust oleme ka rakendanud. "Meie jaoks on tarnekindlus väga oluline, kuna soovime, et klient ei peaks pettuma kaupluses, kui tema lemmiktoode on riiulilt otsa saanud," ütles Kahju.

Eesti Tarbijateühistute Keskühistu turundusdirektor ndres Lember ütles, et alustada tuleb sellest, et jaekettide huvi on teha äri ja teenindada oma kliente, mitte teha trahve. "Tuleb aru saada, et kaupa sortimenti või kampaaniasse võttes ja riiulile pannes annab jaekett sisuliselt lubaduse tarbijale." Ta lisas, et juhul, kui tarnija on kaupmeest alt vedanud ja riiulis kauba asemel tühjus, siis tarbija pahameel tõuseb kaupmehe, mitte tootja vastu.

"Tarnelepingutes lepivad kaupmees ja tarnija kõik tingimused kokku. Kindlasti peavad sõlmitavad lepingud olema mõlemale poolele kasulikud, sest vastasel korral jääksid need sõlmimata," ütles Maxima Eesti brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor Ty Lehmäe ja lisas, et tootja ei ole siinsel turul kindlasti nõrgemas positsioonis, sest korraga on võimalik oma kaupa pakkuda viiele olulise turuosaga jaeketile.

Selveri ostudirektor Katrin Riisalu sõnul on nemad määranud trahvi hankijatele, kes ei täida lepingut. "Sinna alla läheb kõige olulisem tarneprobleem, kui liiga suuri mahte ei suudeta täita."

Loe täispikka artiklit Äripäevast , jaekettide pikema kommentaariga ning väiketootjate elust ilma suure jaeketiga.