Aastal 2020 kaupluste külmasüsteemidel uued nõuded

90% Eestis kasutuses olevatest kaupluste külmasüsteemidest kasutavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille GWP määr on 3920. Tuleval aastal peavad kõik sellised seadmed Keskkonnaministeeriumi alluvuses asuvas FOKA digitaalses registris arvele saama ning alates 2020. aastast ei tohi enam müüa seadmeid, mille külmaaine GWP määr on üle 2500.

GWP ehk Global Warmth Potential näitab, mil määral neelab gaas soojuskiirgust ja aitab kaasa globaalsele soojenemisele, selgitas Kitman Coldtech külmatehnika ärijuht Simmo Kullerkupp, kelle sõnul aitab GWP määr eristada keskkonnale ohtlikke ja sõbralikke külmasüsteemis ringlevaid aineid.

„Uued regulatsioonid ja määrused puudutavad fluoritud kasuvhoonegaaside õhku paiskamise lubatud piirmäärasid. Kaupluste puhul on piirmäärad seotud külmasüsteemis ringleva külmaine kogu hulga ning võimaliku lekke puhul keskkonda paisatud hulgaga,“ rääkis Kullerkupp ja lisas: „2014. aasta välisõhu kaitse seadust puudutavas eelnõus on näiteks keskmises supermarketis lubatud fluoritud kasvuhoonegaaside kadu määratud kuni 5 aastat vanadel süsteemidel 10% kogu süsteemi külmaine mahust ning vanematel süsteemidel kui 5 aastat - 15% kogu süsteemi külmaine mahust. Antud protsendi ületamine toob endaga kaasa sanktsioonid, mille ulatus on valemi kujul määratud.“

Kullerkupu sõnul on 90% Eestis kaupluste külmasüsteemidest just fluoritud kausvuhoonegaaside - R404a põhised, mille GWP määr on 3920. „Alates 2015. aastast peavad vastavate seadmete omanikud oma seadmed keskkonnaministeeriumi alluvuses asuvas FOKA digitaalses registris arvele võtma ning alates 2020. aastast ei tohi enam turustada külmaseadmeid, mille külmaine GWP määr on üle 2500. Alates aastast 2022 on lubatud määr ainult 150, mis annab surve väga keskkonnasõbralike ainete kasutusele,“ ütles külmatehnika ärijuht ja lisas, et sellisteks aineteks on näiteks süsinikdioksiid ehk Co2 (R744, GWP=1), propaan (R290, GWP=3) või butaan (R600, GWP=20). Hetkel on kogu külmatehnikat kasutav jaekaubandusturg liikumas nende ainete kasutamise suunas ja miinusena toob Kullerkupp vaid ainete kõrged töö rõhud, millega tänapäevane tehnika juba hästi toime tuleb. „Lisaks on näiteks Co2 süsteemid oluliselt energiasäästlikumad,“ märkis Kullerkupp.

Energiasääst kuni 50%

Kitman Coldtechi külmatehnika ärijuhi sõnul aitavad keskkonnasäästlikud süsteemid kokku hoida külmasüsteemi energiatarbelt kuni 50%, mis tähendab, et uute seadmete tasuvusaeg võib jääda isegi alla kolme aasta. „Külmasüsteemi energia tarvet säästvad osad võib jagada esiteks - külmasüsteemiks endaks, mille efektiivsus sõltub kasutatavast külmainest ning projekti teostamise insenertehnilistest oskustest; teiseks – külmariiulitel ja vannidel uste ja klaaskatete kasutusest; kolmandaks - jääksooja ärakasutusest ning neljandaks – tavaliste külmaõhuringlust tagavate ventilaatorite vahetusest  energiasäästuventilaatorite kasutusest,“ loetles Kullerkupp ja lisas: „investeering külmasüsteemi puhul võib olla küll 20-30% suurem kui pikalt kasutusel olnud freooni baasil olevad süsteemid, kuid tasuvusaeg energiat kokku hoides jääb sellest olenemata 4-5 aasta vahele, mis on väga hea tulemus.“

Valmisolek reeglite täitmiseks on suuresti sõltuv kaupluseketi suurusest: „Põhimõttel, et tugeva turupositsiooniga ettevõte ei saa endale lubada seaduse mitte täitmist. Mis puudutab väikesi ettevõtteid, siis nende olukorra võib nii mõnelgi juhul välisõhu kaitse seadusest tulenevad muudatused keeruliseks teha. Väikestel ettevõtetel on üldjuhul piiratumad ressursid suurteks investeeringuteks nagu seda kaupluse külmasüsteem on.“

Kullerkupp ütles, et uusi poode kavandavate ettevõtjate jaoks on tegemist kindlasti pigem kasuliku muutusega, sest vaatamata veidi suuremale investeeringule, tasub see end võrreldes varasematesse  seadmetesse tehtud investeeringutega kiiremini ära.

ETK loodab külmatehnika asemel seal sees oleva külmaaine asendada

Eesti suurimal jaekaubanduse grupil Eesti Tarbijateühistute Keskühistul (ETK) on üle Eesti 350 kauplust, neist valdav enamus toidupoed, mis vajavad külmatehnikat, rääkis ETK turundusdirektor Andres Lember. Lisaks kauplustele on ETK-l logistikakeskused, kus samuti külmatehnika kasutusel. „Seega puudutab antud teema meid väga teravalt,“ märkis ta.

FOKA registris arvelevõtmine käib, ning see lõpetatakse detsembris. „Kõik loetletud uued ained nõuavad kogu külmasüsteemi väljavahetamist, mis on väga mahukas investeering  - esmastel hinnangutel ulatuks kulu ETK Grupi kaupluste kohta 15 miljoni euroni. Seetõttu on meil töös erinevad variandid, et tagada tulevaste nõuete täitmine,“ rääkis Lember ja jätkas: „loodame siiski, et meie partnerid suudavad leida uue külmaaine, mida saaks kasutada vanades süsteemides ja mis vastaks nõuetele - see võimaldaks nõuded täita mõistliku suurusega investeeringuga.“

PANE TÄHELE

Uued reeglid on ära toodud Kyoto protokolliga seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr. 842/2006, vähendamaks Fluorosüsivesnike ( HFC-d ) paiskumist atmosfääri. Samuti käsitletakse neid Eesti välisõhu kaitse seaduses.

Osale arutelus

  • Kadrin Karner

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

8 põhjust, miks valida PilveNAV

PilveNAV on veebipõhine ja kuutasuline majandustarkvara arenevale ettevõttele, mis kasvab koos ettevõttega. Tarkvara on saadaval valmislahendusena ja taskukohase hinnaga.

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Blogid

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara