Autor: Maarit Eerme • 3. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Peamiselt puudutab see muudatus välismaa e-kauplustest kaupade tellijaid. Valdav enamus välismaalt tellitud pakke on postimõistes tegelikult maksikirjad ja seni oli meil seadusest tulenev kohustus need suurusest sõltumata inimestele koju kätte toimetada,“ selgitas Omniva juhatuse liige Mait Sooaru.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega ühtlustati sise- ja rahvusvaheliste tähitud kirjade väljastamise tingimused ning suuremõõdulisele rahvusvahelisele tähitud kirjale ei ole enam kohustust teha kirjakandja väljastuskatset.

Sooaru sõnul võimaldab määrusemuudatus Omnival kasutusele võtta mitmeid uusi lahendusi, mida kliendid tegelikult juba ammu nõuavad. „Näiteks tekib meil nüüd võimalus luua lahendus kaupade välismaalt pakiautomaati tellimiseks. Seni me seda teha ei saanud,“ rääkis Sooaru.

Kui tähitud kiri on paksem kui 2 sentimeetrit, siis sellele kirjakandja enam väljastuskatset ei tee ning see liigub kohe postkontorisse. See muudab kirjade liikumise kiiremaks, sest kirja saaja saab kohe teate saadetise saabumise kohta. Samuti lihtsustab see kirjakandjate tööd, kes ei pea enam raskeid pakke endaga kaasas vedama.

Seni tegid kirjakandjad kõigile rahvusvahelistele tähitud kirisaadetistele suurusest sõltumata väljastuskatse adressaadi juures. Tegelikult õnnestus kiri üle anda vähem kui pooltel juhtudest, sest paljud inimesed ei viibi päevasel ajal kodus.

Muudatus puudutab rahvusvahelisi kirisaadetisi, mis on suuremad kui 230 x 330 x 20 mm. Väiksemad saadetised ja postkasti mahtuvad lihtkirjad toimetab kirjakandja endiselt saaja postkasti.

Rahvusvahelisi tähitud maksikirju saabub Eestisse keskmiselt kuus ligikaudu 100 000 ja e-kaubanduse arenemisega see arv kasvab pidevalt.