Autor: Marge Ugezene • 8. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Oh heldus!” ütles kopsakast trahvisummast kuuldes Rimi pressiesindaja Katrin Bats. Leedus oli kahtluse all ka Rimi, kuid seose Eestiga pressiesindaja välistas. “See tuleb mulle uudisena, oleme eraldi ettevõtmised, meiega seost ei ole.”

Juurdlus algas Leedus juba neli aastat tagasi septembris. Uuriti ka Maxima seost teiste jaemüügikettidega nagu Prisma, Palink, Norfos mažmena ja Rimi Leedu, kuid ei leitud piisavalt tõendeid.

Ka Prisma pressiesindaja Silver Säga ei olnud kursis, et Maximat ja Mantingat Leedus trahviti, kinnitades, et Eesti Prisma uurimise all ei olnud.

Leedu monopolivastane asutus leidis, et Maxima ja külmtoodete müüja Mantinga, keda trahviti 4,4 miljoni euroga, on osalenud kartellis. Kokkuleppe järgi ei müüdud Mantinga valmistatud võileibasid Maximas alla põhihinna, kirjutas Leedu Delfi. Maxima tahab otsuse vaidlustada.

Vaidlus Eestis

Kartellikahtlus on praegu üleval ka Eestis. Täna jätkus kohtuprotsess, kus on kahjustava kokkuleppe sõlmimises saanud süüdistuse viinatootja Liviko ja jaeketid Selver, Rimi Eesti Food, Maxima Eesti, Prisma Peremarket ja Helter-R.

Peale nende on süüdistus esitatud ka ettevõtetega seotud 11 füüsilisele isikule, keda kahtlustatakse hinnakokkuleppes. Kahte inimest süüdistatakse konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimisele kaasaaitamises. Süüdistuse järgi leppisid nimetatud ettevõtted viis aastat tagasi kokku teatud viinade jaehindade tõstmises.

Kuivõrd esitatud kahtlustus mõjutab ettevõtet ja kogu kontserni, ei nõustunud Prisma pressiesindaja Silver Säga kommenteerima. “Peaksin läbi mõtlema, milline hinnang oleks. Saaksin seda teha, kui räägiksin ka teiste inimestega meie firmas. Praegu ma ei taha sel teemal kommentaare anda.”

Rõhk koolitustel

Rimit on kartellisüüdistus ettevaatlikumaks teinud. “Meile tuli see üllatusena. Kohtuvaidlus on pannud meid nendele teemadele mõtlema, et taolisi asju välistada. Oleme mõelnud teha efektiivsemaid koolitusi, et ei tekiks isegi kartellikahtlusi,” rääkis Bats, lisades, et igapäevaselt nad kartelliteema üle pead ei vaeva. “Eeldame, et töötajad on koolitatud ja peavad reeglitest kinni.”

Ettevõttes on tööl väga palju inimesi, kellest igaühel oma tööülesanne. Seega aitavad Batsi sõnul probleeme ennetada vaid koolitused. “See on ainus võimalus selgitada tööle tulnud inimesele, mismoodi oma tööd teha, et ei satuks sellisesse olukorda: et ei oleks kahetimõistmisi ja ta käituks seaduse piires.”

Kartellikahtluseni võib Batsi sõnul viia isegi väljendite valesti kasutamine. “Kui räägid ostuhinnast-müügihinnast, siis need võivad jaekaubandusega mitte kursis olijale midagi muud tähendada,” ütles Bats. “Täna on seaduse järgi sõnastatud, et ei tohi kokku leppida väljamüügihinnas. Millist sõnavara kasutad koostöös hankijatega, on huvitav seik, millele inimene enne siia tööle tulekut ei oska mõelda, aga mis on ühel hetkel oluline.”

Hilisem kohtus tõestamine, et tegemist oli teineteisest valesti arusaamisega, läheb keeruliseks. “Kõik need lõppenud ja käimasolevad kartellisüüdistused on olnud lõputud tõestamised, see ei ole lihtne,” ütles Bats, märkides, et kui Rimi sarnaselt Maximale trahvi saaks, siis ei oleks see ainult majanduslik põnts, vaid annaks hoobi ka firma mainele