Autor: Marta Jaakson • 12. veebruar 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Liisingupakkujad jäävad löögi alla
Eile riigikogus teisel lugemisel olnud seaduseelnõu, mis suurendab kontrolli kiirlaenufirmade üle, paneb kahvlisse ka väikesed järelmaksupakkujad.
„Eesmärk on, et mitte-pankadest krediidiandjate ja -vahendajate arv turul väheneks,“ ütles riigikogu rahanduskomisjoni esindaja Rannar Vassiljev eelnõud kommenteerides.
Esialgu ei osanud Vassiljev öelda, kui paljusid ettevõtteid järgmisel nädalal vastuvõetav seadusemuudatus puudutab, kuna siiani ei ole väikseid krediidifirmasid registreeritud. Pärast rahandusministeeriumiga konsulteerimist täpsustas ta, et seadusemuudatus puudutab ligikaudu 200 ettevõtet, kellest sadakond on kiirlaenufirmad. „Nad tegutsevad lihtsalt nagu äriühingud ja ma arvan, et ei pruugi olla täpset numbrit,“ nentis Vassiljev.
Seda, kui palju seadusemuudatus tegevusloataotlusi toob, ei osanud ta samuti ennustada. Vassiljevi sõnul pole täpselt teada, milline korrektuur turul toimub, ent eesmärk on, et mitte-pankadest krediidiandjate ja -vahendajate arv turul väheneks.
Seaduseelnõu on ülereguleeriv
Elioni kaubamärki kasutava Eesti Telekomi juriidikaüksuse direktori Kristiina Maasiku sõnul on seaduseelnõu tehtud kiirustades ning järelmaksu pakkuvate firmade koha pealt on tema hinnangul tegemist riigi läbimõtlematu ülereguleerimisega.
Maasik nentis, et üldises plaanis paneb riik plaanitava seadusemuudatusega ettevõtjate õlule täiendava koormise.
Maasik nentis, et üldises plaanis paneb riik plaanitava seadusemuudatusega ettevõtjate õlule täiendava koormise.
Kiirlaenukontorite ohjeldamiseks loodud seaduseelnõu, mille tingimused on Maasiku hinnangul põhjendatud, ei ole seda aga sugugi teleri, arvuti või IT-kaupade järelmaksuga soetamise puhul.
„Üldise tendentsina piirab seadus ilmselt laenuandjate ja järelmaksu pakkujate hulka määral, mis toob omakorda kaasa konkurentsi vähenemise, ja ei saa välistada, et see võib viia teatavate finantsteenuste hindade tõusmiseni,“ nentis Maasik.
Praegu eeldab Eesti Telekom, et klientidele ei too riigi samm kaasa olulisi muudatusi.
Telekom plaanib järelmaksu pakkumist jätkata ning on valmis tegema töökorralduslikke muudatusi, mis on vajalikud tegevusloa hankimiseks.
Maasik nentis, et ilmselt hakkab muist järelemaksu pakkujaid tegema senisest tihedamat koostööd pankadega.
Loe Äripäevast, mida arvab sellest seadusemuudatusest Eesti Liisinguühingute Liit, mis muudatusi seaduseelnõu kaasa toob.
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!