Autor: Karoliina Vasli • 2. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kujutame ühte tüüpilist kaubanduskeskust. Pea iga poe kohal on mõni särav valgusreklaam. Teisiti ei saaks tihedas konkurentsis silma paistagi. Neid valmistava Jaa Disain OÜ juht Tanel Trööp sõnab, et kliendid valivad üldjuhul valguskasti ja valgustähtede vahel. Esimene neist on üldjuhul odavam. „Nüüd tahetakse siiski rohkem kvaliteedile panustada ja välireklaamide puhul eelistatakse pigem tähti,“ märgib ta. „Tähed paistavad alati rohkem silma kui lihtsalt üks kandiline kast.“ Võimalik on valida nii ettevalgustatud tähed kui tahavalgustatud tähed või isegi mõlemad koos.

Uus trend: reklaam kaetakse kangaga

Lauri Sisask Suunainfo OÜst toob välja, et samas pole ka triviaalsemad valguskastid kuskile kadumas. Näiteks kaubanduskeskustes pole poodidel võimalik ruumi ja mänguliste lahendustega priisata. „Kasti maksumus on umbes 200 eurot ruutmeeter. Mõnel väiksemal firmal polegi eriti suuremat vaja ja üldiselt pole rahakott ka nii suur.“  Sisask lisab, et viimastel aastatel kogub aina enam populaarsust ka see, et kastile ehk plastikmaterjalile panna peale pingutatud kangas. „Iga firma tahab olla omapärane ja see torkab silma,“ arutleb ta. Kui üldiselt kasutatakse LED valgusteid, valmistab Tanel Trööbi juhitav Jaa Disain ka neoonreklaame, kus valgust annavad vastavad neoontorud. „Vahepeal surid need täiesti välja, kuid nüüd on näha taas kasvu. Üks võimalus, kuidas teistest eristuda,“ märgib Trööp.

Sisask ja Trööp kinnitavad, et ka valmistamisel on erinevus, kas reklaam paigaldatakse õue või siseruumidesse. Esimese puhul peab valgus tugevam olema, vaja ju ööpimeduseski silma paista. Sisetingimustes tekitab aga liiga ere valgus möödujates pigem võõristust. Samuti võivad klientide soovid olla kohati liiga utoopilised – näiteks nõutakse väga peenikest ja tihedat kirja, mida on keeruline ja ülikulukas teostada. Sisask ütleb, et ideaalis võiks kliendid pöörduda isegi arhitekti poole, kes aitab siis näiteks valgustähed (eriti suuremate lahenduste puhul) valmis visandada. Kui seda endale lubada ei saa, tuleks valmistajale kindlasti saata mõned pildid fassaadist ühes mõõtudega.

Töökindlad mitukümmend aastat

Enamasti paigaldavad valgusreklaamide tegijad need ka ise üles. Springmari Reklaamikoja tegevjuht Marek Räpp räägib, et paigalduse puhul mingit konkreetset hinnakirja olla ei saagi. Näiteks mõne poe puhul võib piisata ka vaid redelist ja mõnest tööriistast, aga kuskile kõrgema hoone külge sildi paigaldamine on keerukas ja kulukas töö. Kui vastupidavad valgusreklaamid on? „Meie anname viieaastase garantii, aga kindlasti peavad kauem vastu, vähemalt kümme aastat kindlasti,“ arutleb Räpp ja lisab, et Eestis on nii-öelda vastupidavuslage keerukas öelda, sest meie kogemused pole nii pikad. Nõukogude ajal ju midagi sellist polnud. Küll teab ta, et Skandinaavias olla mõned reklaamid vastu pidanud 30-40 aastat.

Tanel Trööp ütleb, et Eestis on konkurents antud valdkonnas küllaltki tihe ja tuleb mõelda, kuidas eristuda. Seetõttu üritatakse pidevalt käsitsi tööd vähendada ja täiendada seadmeparki. „Ma arvan, et suurtel ettevõtetel pole väga keerukas siin turule tulla, aga väikestel küll,“ nendib ta. Suurematel firmadel on väljakutseks ka eksport, mida tehakse peamiselt Põhjamaadesse. Kas on ka mingeid erisusi, soovitakse seal muud? Marek Räpp ütleb, et pigem ei, üldiselt on trendid ja eelistused klientidel samad. „Varem olid Skandinaavia kliendid ehk heldemad, aga nüüd on samuti hinnatundlikumad. Majanduskriis tegi oma töö.“