Autor: Maarit Eerme • 6. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selveri tegevdirektor Kristi Lomp ütles, et neil on väikeettevõtetega väga head kogemused. "Nende toodete eristumisega võib rahul olla ja see on ka nende tugevus. Ehkki toode on hea, on väikefirmade nõrkus tihtipeale oskus müüa," rääkis Lomp. Ta lisas, et see on ka mõistetav, sest neil on inimesi vähe ja iga ala spetsialisti ei saa eraldi palgata. "Kõik ei peagi olema head müügimehed."

Mahe­pagariäri OÜ Pagar Võtaks juhataja Reet Rumi sõnul peaks esimese asjana olema toode natuke kiiksu ja nišiga, et jaeketil tekiks soov seda müüa.

Seejärel tuleb mõelda, milliseid kauplusi külastab toote sihtgrupp. “Käisime oma töötajatega poed läbi ja vaatasime, millised nende väljapanekud on ja kus võiks ka meie tooted eksponeeritud olla. Paari nädalaga sai pilt selgeks,” rääkis Rum. Ettevõtte jaemüügipartnerid on nüüd lisaks Biomarketile, kellega neil on ühised omanikud ja koostöö juba alguses eelduseks, Selver, Tallinna ja Tartu Kaubamaja ning Talu Toidab müügi­ala Rimis.

Taarapõllu talu omanik Edgar Kolts meenutas, et kui alustas oma kõige esimesi jaeketi-läbirääkimisi, oli tal mahl plastpudelites. Tartu Kaubamajast öeldi kohe, et toode on hea, aga niisugune pakend ei lähe mitte. “Pastöriseeritud mahla on tõesti halb plastpudelisse panna. Pudel tõmbab kortsu ja on inetu,” rääkis Kolts. Ka ei kõlvanud toote sildid, mis olid illustreeritud internetist leitud näidispildikesega ja printeril prinditud. Tuli kohanduda: otsiti teistsugune taara ja etikett telliti kunstnikult.

Rum soovitas pakendi juures läbi mõelda, kuidas see poes toimima hakkab. “Mahetoode on Biomarketi letis hästi näha, aga suure Selveri kirjus virvarris meie küpsised väga silma ei torka,” ütles Rum. Praegu töötab ettevõte sellise pakendi kallal, mis oleks ka Selveris hõlpsasti leitav.

Lomp rääkis, et nad püüavad olla väiketootjate suhtes paindlikud. "Nad ei suuda sageli täita mahtu, et tarnida kõikidesse poodidesse, seetõttu pakume võimalust müüa valitud poodides," ütles ta. Lisades, et nende poed on eri suurusega, väga suuri ainult neli-viis, palju loeb tema sõnul tootevaliku puhul ka toote asukoht.

"Ütleksin, et ketid peavad ise pigem väiketootjate tähelepanu pärast võitlema. Ostjatele see kaup meeldib ja kuna maht on väike, tuleb olla paindlik ja ise ka huvi tunda, kuidas neil läheb, et nad enda juures hoida," rääkis Lomp. Näiteks põllumajandustootjate kaupa kõikidesse poodidesse ei jagu, samas suuremaks nad ka kasvada ei soovi. 

Loe Äripäevast pikemalt, kuidas väiketootjad proovivad suurte jaekettidega koostööd teha.