Autor: Ketlin Rauk • 20. märts 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Poola odavtoodanguga raske võistelda

Seemnete, kahjuritõrjevahenditeja aiatarvete hulgimüüja Selteret OÜ juhi Karol Kõrmi sõnul on väiketootjal keeruline oma tooteid müüki saada, eriti jaekaubanduskettidesse.

Põhjuseks on mahud, see tähendab, et väiketootja ei suuda oma äri alustades pakkuda piisavalt tooteid, mistõttu on tarnekindlus nõrk. “Jaekettidele on tarnekindlus väga oluline,” lisas ta.

Kõrm märkis, et toodangu müügil on väiketootjal alternatiiviks turud, samuti võib osaleda erinevate toitlustusasutuste hangetel ja müüa näiteks koolisööklatele. “Üks meie väga hea väikeklient just sellist väljundit kasutabki,” märkis ta.

Väljundiks on ka valmistoodete müüjad Felix ja Salvest, kes on sõlminud väga paljude väiketootjatega lepinguid köögivilja tarnimiseks.

Kõrmi sõnul ei ole väiketootjatel küll kerge oma toodangut realiseerida, kuid kõik sõltub siiski sellest, kui hästi suudetakse ostjatega läbi rääkida ja kas suudetakse tarnetingimusi täita, niisamuti hinnas kokku leppida. “Ise müümisesse tasuks panustada pigem turuplatsil, mida ka tehakse,” selgitas ta.

Kui tootjal on oma kauplus, siis loomulikult tuleks seda kanalit kasutada. “Oma kaupluses müük jääb siiski pigem nišimüügiks ja väiketootjal ei ole võimalik omada oma kauplust ja kaupluste ketti,” märkis ta.

Kõrmi hinnangul usaldab eestlane kohalikku väiketootjat ja teab, et nendelt saab kvaliteetse ja hea toote. Siiski on määravaks teguriks hind ja selles ei suuda Eesti tootjad näiteks Poola tootjatega võistelda.

Kõrmi sõnul oli aiandussektor riigitoetuste poolest kuni eelmise aastani vaeslapse ossa jäetud. “Kui näiteks põllu mehed ehk siis teraviljakasvatajad ja piima karja omanikud on juba aastaid saanud suuri toetusi, siis köögi- ja puuviljakasvatajad on saanud seda vähe.” Sellest aastast on aga aiandus sektoril oma arengukava ning väiketootjad saavad küsida erinevatest meetmest toetusi, et tõsta oma konkurentsivõimet.

 Kohalikud ei paku piisavat sortimenti

"Meie kauplustes müüdi möödunud aastal 1982 tootenimetust köögivilja-, maitsetaimeja lilleseemneid. Eestis aretatud ja kasvatatud sorte on saadaval umbes 20 nimetust," rääkis Bauhofi aia- ja kodukaupade arendusjuht Anu Kudeviita. Ta lisas, et nende suurimal seemnete tarnijal Sestonil on ka Eestis aretatud ja kasvatatud seemnete pakil vastav märge “Aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis”.

Kudeviita rääkis, et seemnete eluiga ja idanemiskindlus ei sõltu ainult aretamise

ja kasvatamise kohast, vaid paljudest erinevatest tingimustest. "Meie kliendid hindavadsuurt valikut, mida ainult Eestis aretatud sorte pakkudes ei ole võimalik tagada. Lillede,maitsetaimede ja köögiviljade kasvatamine on lisaks suve- ja maakodudele järjest populaarsemka linnade väikeaedades, rõdudel ja terrassidel," selgitas Kudeviita. Nende kliendid ootavad igal kevadel põnevusega uusi sorte ja on valmis neid vanade lemmikute kõrval hea meelega katsetama.

Eesti kliima pole soodne

Aianduskeskuse Hortese põhiliseks seemnetootjaks ja lille- ja köögiviljaseemnete tarnijaks

Euroopas on Holland. "Nende toodangut pakendavad Poola, Läti, Leedu jt. Kahjuks eiole Eesti kliima seemnekasvatuseks kuigi soodne ning see tõttu puuduvad meil sisuliseltka kodumaised seemnetootjad," ütles aianduskeskuse Hortes tootejuht Lea Mäss. Tema sõnul on Jõgeva Sordiaretuse Instituut üks vähestest, kes pakub tomatiseemet,porgandit Jõgeva Nantes, kodumaiseid hernesorte Aamisepp, Looming jt, samutiaiapidajate seas populaarset kaalikat Kohalik Sinine.

"Meie eesmärk on pakkuda tarbijale rikkalikku seemnevalikut – meie seemneriiulil on esindatud väga erinevad seemnebrändid ning kokku pakume üle 2000 nimetuse erinevaid seemneid," ütles Mäss. Jõgeva Sordiaretuse Instituudi seemned on Horteses samuti müügis. "Kodumaiste sortide seemned on läbi aegade olnud aiapidajate seas populaarsed ning seega loomulikult ka meie sortimendis esindatud. Meie köögiviljaseemnete müügi tabelis on kümnest kaheksa kohalikku päritolu seemned (v.a till Hercules ja kurk Adam F1)," sõnas Mäss.

Eestimaine on esindatud

"Meie valikus on kohalikud seemnesordid olemas," ütles Hansaplant Hulgi turundusjuht Helen Saks. Ta lisas, et nad pakuvad tomati-, kurgi-, herne- ja teisi tuntud köögiviljasorte, koos teiste seemnesarjadega nii Põhjamaadest kui ka Euroopast.

Saksi sõnul valivad nad seemneid müügiks vastavalt pikaajalisele kogemusele – kindlasti on esindatud kõik vanad head klassikud, eelmiste aastate põhjal välja kujunenud uuemad lemmikud ning igal aastal pakume ka uudissorte.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757