27. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskpanga statistikast selgub, et kaardimakseid tehakse ühe inimese kohta kõige enam Soomes (225 makset aastas), Hollandis (170) ja Eestis (169). Näiteks Läti elanikud teevad aga keskmiselt vaid 75 makset aastas.

Esimeses kvartalis tehti Eestis päeva jooksul keskmiselt üle miljoni riigisisese makse. Maksete kogukäive oli 371 miljonit eurot. Maksete arv kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5%, käive aga vähenes 14%. Pangakaardiga tehti 63% kõikidest maksetest. Kuna kaardiga makstakse väikeste summade eest, moodustas kaardimaksete käive vaid 3% kõikide riigisiseste maksete käibest.

Pangakaarti kasutatakse Eestis peamiselt maksete tegemiseks (634 tuhat korda päevas), sularaha võetakse kaardiga välja seitse korda harvem (95 tuhat korda päevas). Olukord oli aga 2000. aastate alguses vastupidine: kaarti kasutati peamiselt selleks, et sularaha välja võtta, ja harvem maksmiseks.

Sularaha võetakse kaardiga välja välismaal üle 3000 korra päevas, mis moodustab 3% kõikidest sularaha väljavõtu tehingutest. Välismaal võetakse korraga automaadist välja suurem summa kui Eestis, esimeses kvartalis vastavalt 163 ja 93 eurot.

Eestis väljastatud kaartidega tehti 2015. aasta esimeses kvartalis kaarditehinguid 184 riigis. Väljaspool Eestit tehti päevas keskmiselt 36 tuhat kaardimakset, mis moodustas 5% kõikidest Eestis välja antud kaartidega tehtud kaardimaksetest. Kõige enam makstakse kaardiga Soomes, Rootsis, Lätis, Venemaal ja Ühendkuningriigis. Väljaspool Eestit makstakse korraga suurema summa eest: kui Eestis oli kaardimakse keskmine suurus 15 eurot, siis välismaal 34 eurot.

Eestimaalased tegid 2015. aasta esimeses kvartalis keskmiselt 16 tuhat internetiostu päevas kogukäibega 847 tuhat eurot. Eesti elanike huvi internetis ostlemise vastu kasvab kiiresti. Tehingute arv oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes veerandi võrra ja kahe aasta taguse ajaga võrreldes kaks korda suurem. Ostude eest tasutakse üha enam krediitkaardi funktsiooniga deebetkaardiga. Selliste kaartidega tehti esimeses kvartalis juba 61% kõikidest e-kaubanduse kaarditehingutest. Eestimaalased ostavad enim Ühendkuningriigi internetipoodidest, Eesti ostukeskkonnad on alles viiendal kohal. Eestis tehtud internetiostude eest tasutakse rohkem pangalingi, mitte kaardimakse võimaluse abil. Pangalingi kaudu tehti esimeses kvartalis 41 tuhat ostu päevas.

Autor: Äripäev .ee