Autor: Maarit Eerme • 18. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Komisjoni esindaja Thor-Sten Vertmann tõi välja, et liidu liikmesriikide elanikud on pidevalt internetis, nad ostavad ja müüvad seal aktiivselt, aga paraku käib peamine internetist ostmine kas oma riigi e-poest või tellitakse kaupu hoopis Ameerika Ühendriikidest. Vaid neli protsenti e-kauplemisest toimub liidusiseselt. „Meil on põhjust väita, et Euroopa Liidu ühtset digitaalset turgu täna ei eksisteeri,“ sõnas Vertmann.

6. mail avalikult tutvustatud digitaalse ühtse turu strateegia kuulub Euroopa Liidu prioriteetide sekka ning see plaanitakse valmis saada järgmise aasta jooksul. Strateegia eesmärk on hoogustada EL riikidevahelist e-kaubandust, mis tekitab rohkem valikuvõimalusi inimestele, suuremat ettevõtete vahelist konkurentsi ning ühtlasi ettevõtjatele ka võimalust laiendada oma turgu teistesse liidu riikidesse. „Tulevikus peaks e-kaubanduse puhul ettevõtjal olema võimalik suhet tarbijaga pidada nende seaduste järgi, kus tegutseb ettevõtja. Täna on olukord selline, et kui ettevõte tahab müüa oma kaupu või teenuseid 28 riigis, siis peab ta järgima 28 riigi erinevat õigusruumi. Tarbijad on ammu loobunud kinni hoidmast vaid oma asukohamaa õigusruumist, sest tellitakse hulgaliselt kaupa ka kolmandatest riikidest,“ selgitas Vertmann. Lisaks e-kaubandusele hõlmab digitaalse ühtse turu strateegia veel pakivedu, asukohapõhist blokeeringut, autoriõigusi ja käibemaksuga seonduvat.