Autor: Maarit Eerme • 11. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enim tööõnnetusi toimub avaliku halduse ja riigikaitse sektoris ning metallitööstuses.

Arvestades asjaolu, et kaubandus on Eestis töötleva tööstuse järel üks suuremaid valdkondi, kus hõivatuid on rohkem kui 81 000 ehk 13% hõivatutest, siis 100 000 töötaja kohta toimus 2014. aasta andmete alusel kaubanduses keskmiselt 540 tööõnnetust (Eesti keskmine 741). 83% kaubanduses toimunud tööõnnetustest klassifitseerib siiski kergeteks.

Kui vaadata hulgi- ja jaekaubandust eraldi, ilma mootorsõidukite jae- ja hulgimüügiga tegelevate ettevõtete, siis suurem osa tööõnnetusi toimub ikka jaekaubanduse valdkonnas. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et seal töötab oluliselt rohkem töötajaid kui hulgikaubanduses.

Milliste õnnetustega tegu on?

Kolmandik tööõnnetusi kaubanduses on seotud kontrolli  kaotamisega teravate käsitööriistade, transpordiseadmete või teisaldavate objektide üle. Teravad tööriistad on siis noad, käärid vms, mille abil eeldatavasti avatakse kaubakaste vms. Tulemuseks on siis teravatest tööriistadest tekitatud vigastused, näiteks lahtised haavad kätel.

Teisena paistab silma erinevate materjalide teisaldamise, kandmise ja ladustamisega seotud õnnetused. Sellisel juhul on kukkunud teisaldatav kaubakast töötaja jalale kukkunud või hindab töötaja oma võimeid üle raskuste käsitsi teisaldamisel ning tulemuseks on füüsiline pinge luu- ja lihaskonnale.

Kaubanduses ei ole harvad ka tööõnnetused, mis on seotud tõstukite või muu tõsteseadmetega, kus üks töötaja sõidab teisel üle varvaste või ei näe kauba tagant teiste töötajate liikumist ning sõidetakse mõnele töötajale otsa.

25% juhtumistest registreeritakse tööinspektsioonis aga seoses libisemise, komistamise ja kukkumisega samal tasapinnal. Peamiseks teguriks on liikumisteede korrashoid (libedad põrandad, liikumisteedel esinevad takistused – ladustatud kaubad jne.).

Surmaga lõppenud tööõnnetused kaubanduses

Tööinspektsiooni sõnul on viimaste aastate surmaga lõppenud tööõnnetused kaubanduses toimunud pigem hulgimüügiga tegelevates ettevõtetes, kuid seda pigem remonditööde teostamise käigus, mitte otseselt kaubandusega seotult.

Mida ei tohiks laos teha?

Töötaja tööülesanded olid transportimis-, ladustamis- ja komplekteerimistööd ladudes ning muud seonduvad ülesanded.  Töötaja oli valitud ka töökeskkonna volinikuks  ning  läbinud äsja töötervishoiu ja tööohutuse alase koolituse. Töötaja läks virnastajaga tooma EUR-alusele ladustatud kaupa, mis asub laoriiulis, kuna komplekteerimiskohast oli see kaup otsa saanud. Selleks, et siseneda laost nr.2 lattu nr.1 oli vaja avada tõstanduks.  Tõstandukse avamiseks oli vajalik avada lukustusriiv ja tõsta uks käepidemest üles. Töötaja sõitis virnastajaga uksele väga lähedale ning hakkas ust avama

Allikas: Tööinspektsioon