Autor: Maarit Eerme • 16. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tarbijate harjumuste ja soovide kaardistamiseks viis Eesti Pandipakend 2014. aastal läbi uuringu pakendite tagastamisest. Uuringust selgus, et inimesed tagastaks enda sõnul taarat rohkem, kui pant oleks suurem (27,97% vastanutest), taarapunkt puhtam (20,84%), automaadid töökindlamad (18,47%) ja eksisteeriks kätepesu võimalus (15,3%).

Esimesed sammud  tulenevalt tarbijate soovidest ning vajadustest on juba tehtud: veebruarist tõusis kõikide pakendite tagatisraha kümnele eurosendile ning jaemüüjad uuendavad vastavalt võimalustele  taaraautomaate, näiteks tuleb pea iga kuu juurde mõni viimase põlvkonna kiirem, puutetundliku ekraaniga T-9 mudel. Kuna kõik tagastuspunktid kuuluvad aga alati konkreetsele kauplusele ning iga kauplus on eri väärtushinnangute ja suhtumisega, tekitab see kõikuvusi tagastuse kvaliteedis. Selleks, et suunata jaemüüjaid tagastuspunktide eest veelgi rohkem hoolitsema, käivitas Eesti Pandipakend 2012. aastal eeskujuliku tagastuspunkti projekti, mille üheks jätkuks on ka kätepuhastuslahendus.

Koostöös Kaupmeeste Liidu ja Pireka Eesti OÜ-ga leidis Eesti Pandipakend lahenduse, kuidas kauplused saavad teenuse kvaliteeti veelgi tõsta – jaemüüjatel on nüüd võimalus soetada igasse tagastuspunkti alkoholivaba desinfitseerimisvahendi komplekt koos dosaatoriga. Stardikomplektid väljastatakse kõikidele soovi avaldanud kauplustele tasuta. Tänaseks on 850-st taaratagastuspunktist algatusega liitunud enamus ehk üle 500 taarapunkti.

„Varasemalt on jaemüüjad katsetatud märgade salvrättide kasutamise võimalust, samuti kätepuhastusgeele ja uuemates tagastuspunktides on olemas ka kraanikausid. Viimaseid ei õnnestu aga paljudesse kohtadesse paigaldada ning ka seniste geelide osas ilmnes ootamatu asjaolu – nimelt joodi alkoholi sisaldavad geelid ära. Seega tulime jaemüüjatele appi ja leidsime parima lahenduse alkoholivaba, samas 99,9% mikrobitsiidse toimega desinfitseerimisvahu näol,“ ütles Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal.

Raal ütles, et kõik tagastuspunktid kuuluvad alati konkreetsele kauplusele ning nende korrasolek on kaupluse vastutusalas: „Enamus kaupluseid teeb iga päev Eesti loodushoiu seisukohalt hindamatut tööd pandipakendite kogumisel. Eeskujulik tagastuspunkt peaks olema kõikide jaekettide eesmärk, sest kvaliteetne teenus igas poekülastuse etapis, kassa ja lettide kõrval ka tagastuspunktis, tagab lojaalse kliendi. Enda võimaluste piires püüame jaemüüjaid alati aidata ning suunata neid tarbijate soovidega rohkem arvestama.“

Eesti Pandipakend ja Kaupmeeste Liit alustasid 2012. aastal ühisprojektiga Eeskujulik tagastuspunkt, mille eesmärk on motiveerida kaupmehi tõstma ja hoidma tagatisrahaga joogipakendite tagastuspunktide kvaliteeti. Pandisüsteemiga liitunud tagastuspunktide seast selgitatakse välja parimad kauplused, kes seadusest tulenevale kohustusele lisaks teevad kõik endast oleneva, et pandipakendite tagastamine oleks tarbijale meeldiv ja muretu kogemus.