EuroCommerce'i 5 soovitust Eesti kaupmeestele

Christian Verschueren
Christian Verschueren

EuroCommerce'i (Euroopa jae-, hulgi- ja rahvusvahelise kaubanduse liitude ühendus) peadirektor Christian Verschueren annab 5 soovitust Eesti kaupmehele, mille järgi tasub joonduda. Lisaks saad teada, kui palju peaks kaubandust reguleerima. Verschueren esineb 14. oktoobril Kaubanduse Aastakongressil.

Loe täispikka intervjuud EuroCommerce peadirektor Christian Verschuereniga:

Mis on 2015. aastal olnud Euroopa jaesektoris suurimad muutused?

Jaemüüjad peavad jälgima klientide vajadusi ja kohandama seda, mida ja kuidas nad müüvad. Seetõttu on jaesektor pidevas muutumises ja uute väljakutsete ees. Üks olulisemaid muudatusi on digiajastu saabumine. Jaemüüjad kasutavad juba üsna aktiivselt digivõimalusi, ent piiriülene e-kaubandus areneb siiski väga aeglaselt. See on probleem, mida Euroopa üritab lahendada, et jõuda igati toimiva ühtse kaupade ja teenuste turuni, mida meile lubati peaaegu 25 aasta eest.

Samas on digitaalsed võimalused vaid pildi üks osa – jaesektorit mõjutavad ka mitmed teised tegurid, millega sektor peab positiivselt toime tulema ja tagama endiste klientide hoidmise ja uute võitmise. Tarbimine Euroopas taastub aeglaselt 2008. aasta majanduskriisi eelsele tasemele, mis paneb hinnad ja kasumimarginaali surve alla. Säästukettide kiire kasv on suurendanud niigi tihedal turul veelgi konkurentsi ning kõik jaemüüjad on pidanud jälgima, et neil oleks õige sortiment ja õiged hinnavahemikud. Surve on viinud ka turu mõningase konsolideerumiseni – näiteks ühines Hollandi jaemüüja Ahold hiljuti Belgia päritolu Delhaizega.

E- kaubandus täna ja homme?

Eesti on digitehnoloogia rakendamisel esirinnas pea kõikides eluvaldkondades. Ka Euroopa jaemüüjad kasutavad aktiivselt e-kaubandust ja uusi võimalusi, mis see klientidega suhtlemiseks pakub. Võime eeldada, et digivõimalused ja e-kaubandus pakuvad tulevikus individuaalsemat ja komplekssemat tarbijasuhtlust, kusjuures tarnemehhanismid on välja töötatud täpselt kliendi vajadustele vastavalt. Tähelepanu on ka säästvatel lahendustel ja ressursside efektiivsel kasutamisel. Kui klientidel on nii palju võimalusi ning palju on ka kanaleid, mille kaudu väärtusi pakkuda, peavad jaemüüjad olema klientide vajaduste prognoosimisel ja täitmisel kohanemisvõimelised ja paindlikud. Samas on valitsuste ülesanne aidata Euroopa kodanikel tehnoloogiat mõista ning enda huvides ära kasutada.

Mis on EuroCommerce’i peamised ülesanded?

EuroCommerce (Euroopa jae-, hulgi- ja rahvusvahelise kaubanduse liitude ühendus, kuhu kuulub ka Eesti Kaupmeeste Liit) ja selle liikmed teevad koostööd, et jae- ja hulgisektor oleks poliitikutel riiklike ja Euroopa Liidu tasandi regulatsioonide kontekstis tähelepanu keskmes, ning et seadusandlus võimaldaks sektoril püsida konkurentsis ja pakkuda klientidele soodsa hinna ja parima kvaliteediga tooteid ja teenused.

Tahame eesmärkideni jõuda läbi koostöö Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga, et selgitada oma vaateid ja arusaamu ning edastada lihtsat sõnumit - halvasti läbi mõeldud seadusandlus tekitab kulusid, mille peab lõpuks välja maksma tarbija.

Mil määral EuroCommerce’i-taolised lobiorganisatsioonid muudavad kaubandusküsimustes Euroopa Liidu poliitikat?

EuroCommerce on mainekas ja mõjukas ettevõtlusliit, mis esindab Euroopa majanduse suurimaid tegijaid. Me pakume otsustajatele paremat arusaama sektorist, mis annab tööd 29 miljonile eurooplasele, kuhu kuulub üks neljast Euroopa ettevõttest ning mis mängib elutähtsat rolli Euroopa majanduskasvus ja tööhõives. Kui jagame parlamendi liikmetele ja euroametnikele jae- ja hulgimüüjate kogemusi ja teadmisi, suudame ka selgitada, kuidas saab poliitilised eesmärgid täita viisil, mis ei õõnesta majandusarengut ja tööhõivet. Seeläbi oleme suutnud Euroopa Liidu poliitikat parendada ning jõuda tõeliste muudatusteni, olgu või näiteks poes või netipoes krediit- või deebetkaardimaksete pangatasude langetamine, millest lõikavad lõpuks kasu ju tarbijad.

Mil määral tuleks Euroopa jaekaubandust reguleerida? Millised on probleemid, mis jae- ja hulgisektoris vajaksid reguleerimist?

EuroCommerce on arvamusel, et valdkondades nagu näiteks toidu- ja tooteohutus ning keskkonnaküsimuse seadused on absoluutselt vajalikud. Seadused peavad tagama ka selle, et jae- ja hulgimüüjad oleks kogu Euroopas võrdsel positsioonil ning kasutaks nii digitaalset kui traditsioonilist jaemüüki. Samas maksavad seadused raha ja kui neid ei töötada välja, rakendata ja kohaldata õigesti, ei täida need oma eesmärki. Seetõttu nõuab EuroCommerce jätkuvalt seadusi, mis oleks prognoositavad ja proportsionaalsed ning tagaks seaduskindluse. Regulatsioone tuleb parendada, et koormus majandusele oleks minimaalne ning ettevõtete võimekus luua uusi töökohti ja kasvada avarduks.

Eelkõige peaks seadusandlus tagama:

  • Võrdse mänguväljaku digi- ja traditsionaalsetele jaemüüjatele;
  • Soodsamad ja konkurentsivõimelisemad maksesüsteemid;
  • Ühtlustatud tootenõuded: liigagi paljud liikmesriigid kehtestavad toodete autoriseerimisele, testimisele ja sildistamisele riiklikke lisanõudeid; samuti varieeruvad tarbijainfo ja –õiguste reeglid. Kõik see suurendab tarbijate kulusid ning ei lase neil ühtse turu potentsiaalsetest kasuteguritest täit kasu lõigata.
  • Reguleerimist vajab saatmiskulude valdkond ning ära tuleks lahendada kaos, mille tekitasid uued käibemaksureeglid, mis on takistanud paljudel väikestel ja keskmise suuruse ettevõtjatel e-kaubanduse turule siseneda; samas võiks just need ettevõtted kõige rohkem võita sellest, et digitehnoloogia lõhub tõkked, mis takistasid uutele turgudele pääsemist.
  • Kuna nii jae- kui hulgimüüjad hangivad tooteid läbi üha globaalsema tarneahela, on vaja kaubandus- ja tollireegleid, mis on lihtsamad ja arusaadavamad; ka peaks nii Euroopas kui väljaspool seda vähendama protektsionismi.

EuroCommerce on jätkuvalt üritanud ületada riiklikke tõkkeid, et ühes riigis seaduslikult müügil olevaid tooteid saaks müüa ka teistes riikides ilma, et peaks sooritama kordusteste või muutma spetsifikatsioone, tootesilte või koostist. Siia alla kuuluvad ka väga erinevad tarbijakaitseseadused ja garantiireeglid.

Samuti oleme aktiivselt tegelenud mõningate liikmesriikide diskrimineeriva seadusandlusega. Nimelt diskrimineerivad mitmete riikide ametivõimud teatud suurusega kauplusi, kehtestavad lisamakse ja mõningatel juhtudel tunnistavad avalikult, et tahavad võõrkauplused turult välja ajada. See ei ole ühtse turu ideega kooskõlas ja meil on hea meel, et Euroopa Komisjon tegeleb selle küsimusega.

Jaesektor on nii Euroopa Liidu kui riikide tasandil kõrgelt reguleeritud. Mais Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi poolt üllitatud parendatud regulatsioonipakett on tähtis samm selles suunas, et seadusandlus kergendaks majandusele asetatud koormat. Oleme esitanud juba mitmeid ideid, kuidas Euroopa Liidu seadusandlust parendada ning liikmesriikides kohaldada.

Samuti oleme aktiivselt otsinud lahendust tõsistele probleemidele, mille ees seisavad piimandus- ja lihasektori talunikud. Hiljuti tähistasime tarneahela algatuse (Supply Chain Initiative  ehk SCI) esimest aastapäeva. Algatusega liitusid mitmed Euroopa tasandi liidud ning selle eesmärk on tõsta ärisuhete ausust läbi kogu toiduainete tarneahela. Probleem tuleb sel sügisel arutlusele ka Euroopa Parlamendis ning oleme seda käsitlenud parlamendisaadikutega. Usume, et tarneahela algatus on parim lahendus, et kõrvaldada ebaausad kaubandusvõtted, kaitsta väikeseid toidutootjaid ja jaekauplejaid tugevamate äripartnerite võimalike ebaausate võtete vastu kas siis jaekaubanduses või toiduainetööstuses.

Mida soovitate Eesti jaekaupmeestele? Mille järgi nad peaksid joonduma?

  • Keskkond: Jaemüüjad on tõeliselt pingutanud, et ebasoosiva majanduskliima kiuste jäätmemahte vähendada. Meie liikmed on otsinud innovatiivseid vahendeid, kuidas tõsta oma klientide, töötajate ja tarnijate teadlikkust jäätmemahtude vähendamise kohta. Meie ühisraportis on välja toodud algatused, mida võiksid rakendada ka Eesti jaekaupmehed.
  • E-kaubandus: Digiplatvormide tekkimine võib kaasa tuua mitmeid väljakutseid – vaid üks seitsmest Euroopa Liidu väike- või keskmise suurusega ettevõtjast kaupleb praegu netis. Uued võimalused avanevad jaekauplejatel, kes kasutavad digitehnoloogia ja mitmekanali-kaubanduse võimalusi, kombineerivad harilikke kauplusi online-teenustega ning pakuvad uusi tarnesüsteeme. Et kogu Eestis on uus tehnoloogia nii hästi kasutusele võetud, on Eesti jaekaupmeestel head šansid digitehnoloogia abil teiste Euroopa tarbijate ja ettevõteteni jõuda, et oma äri laiendada.
  • Regionaalne koostöö: Kolme Balti riigi jaemüüjad võiksid koostöös teiste Skandinaavia riikide ettevõtetega otsida võimalusi survestada valitsusi regionaalsele koostööle, et kaupade ja teenuste standardid ühtlustada nagu toimus hiljuti Beneluxi maades (Belgia, Holland ja Luksemburg).
  • Tarneahel: Tasub jälgida ka teisi Euroopa Liidu riike, et tugevdada sidemeid jaemüüjate ja teiste tarneahela osapoolte vahel. Arvestades probleemidega, millega paljud liikmesriigid on kokku puutunud piimandus- ja lihasektoris, tugevdaks Belgia näitel jaemüüjate ja piimandussektori tihedam koostöö positiivseid suhteid ning tooks lisaväärtuse suurendamise läbi kasu kõigile osapooltele.
  • Kokkuvõtteks usun, et teistel liikmesriikidel on Eestilt palju õppida selle kohta, kuidas digimajanduse väljakutseid täiel määral ära kasutada. Peaksite julgelt levitama teavet selle kohta, kuidas teie riik on seeläbi moderniseerinud nii jaesektorit kui ka majandust tervikuna.

Christian Verschueren on Euroopa kaubandust esindavat organisatsiooni EuroCommerce juhtinud aastast 2011. EuroCommerce'i liikmete hulka kuuluvad rahvuslikud kaubandusliidud 31-st riigist, 27 Euroopa juhtivat jae- ja hulgikaubandusettevõtet ning lisaks erinevaid kaubandussektoreid esindavad organisatsioonid. Seega on Christian Verschueren kogu Euroopa kaubandussektori kõneisik nii meedia, huvigruppide kui ka Euroopa Liidu ees. Enne EuroCommerce'iga liitumist juhtis Christian organisatsiooni ACE tegevust ning veelgi varem, aastatel 2000-2008, oli ta peadirektor firmas CropLife International. Samuti on ta töötanud mitmel juhtival positsioonil Euroopa veterinaarravimitööstuse esindusorganisatsioonides FEDESA ja COMISA.

Kaubanduse Aastakongress 2015  toimub 14. oktoobril Radisson Blu Hotel Olümpias. Lisaks EuroCommers'i peadirektori Christian Verschuerenile esinevad kongressil edukad Eesti kaupmehed, tunnustatud pankade analüütikud, Hiina e-kaubandushiiu Alibaba juhi nõunik Porter Erisman ja veel palju põnevaid esinejaid. Esmakordselt toimub tegusa kongressi päeva lõpus ka Forum Cinemas kinoseanss. Vaata KAVA SIIT ning registreeru soodushinnaga 239 eurot (km-ga 263,90) SIIN.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

SALONSHOP BALTIC OÜ otsib TURUNDUSJUHTI

Salonshop Baltic AS

31. detsember 2018

Tarkvara

RTT kaasaegne kassatarkvara

Kassatarkvara oluliseks eesmärgiks on pakkuda kliendile kiiret ja mugavat teenindust. Suureks trendiks on saanud mobiilsus ehk tarkvara saab kasutada ka nutitelefonis või tahvelarvutis. Loe lähemalt, mis on kassatarkvara valikul oluline ning milliseid eeliseid annab RTT kassatarkvara.

AccountStudio - lihtsalt kohandatav terviklik äritarkvara

Äritarkvara, mida on võimalik kohandada erinevate nõudmiste ja tegevusaladega väike- ja suurettevõtetele. Tarkvara liidestab ettevõtte e-poe nii, et tehingud e-poes kajastuvad ilma valu ja vaevata nii laos kui ka raamatupidamises.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara