17. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Bürootarvete, -tehnika ja -mööbli müüja ASi Infotark tegevdirektor Jüri Ross ütles, et ei ole võimalik kergelt ja kiiresti ületada olukordi, kus tarnemahu kasvuga kaubad pisut hilinevad. “Me teame, et aastas on kaks kiiret aega, kus koormus kasvab võrreldes aasta keskmisega üle 30%: augusti teisest poolest kuni septembri alguseni ning kolm jõulueelset nädalat,” selgitas ta.

Rossi sõnul koostavad nad alati puhkusegraafikud neid tippaegu arvesse võttes ja logistikatöötajad on siis valmis ületundideks. “Samas on ärielu alati täis ootamatuid olukordi. Keegi võib jääda haigeks või isiklikel põhjustel vabu päevi võtta,” nentis ta. Kui kümnest kauba komplekteerijast kaks kõrvale jääb, väheneb päevane komplekteeritud ridade arv paratamatult ligi 20%, ning kui viiest autojuhist-ekspediitorist üks ootamatult kõrvale jääb, tähendab seegi, et 20% saadetistest võib hiljaks jääda.

Osteti ootamatult palju

Sellel aastal Rossi sõnul õnneks keegi haigeks ega töölt kõrvale ei jäänud, aga tõrge tuli siiski: süüdlaseks müügi ootamatu kasv. Septembri algul pidi ettevõtte juht teatama tarnete paaripäevasest hilinemisest. “Loomulikult alati ootad müügi kasvu ja kogenud juhina pead olema valmis 10%seks kasvuks,” tõdes ta. Rohkemat ei julgeta aga prognoosida, kuna jälgitakse üldist jaeturu kasvu.

Kui soetada inim- ja kaubaressursse rohkem kui 10%se varuga, on risk, et lisakulutused ületavad saadud kasumit, selgitas Ross. Lisakulud on näiteks väljastpoolt palgatud abitööjõud ja transport. Oma inimeste ületundide tasustamine on aga tavaline ja juba plaanitud kulu.

Mis juhtus ASis Infotark sel aastal? “Kui meie keskmine komplekteeritav kaubaridade arv päevas on umbes 1300 ja augustis on see 1700, siis sel aastal tuli üheksal järjestikusel augustikuu päeval komplekteerida üle 2300 rea,” selgitas Ross. “See tuli suure üllatusena ja tagantjärele võime arvata, et see on meie eeskujuliku teeninduse, hea kaubavaliku ja leidliku reklaami ühistulemus. Palume kergemat karistust ning lubame, et analüüsime seda olukorda väga tõsiselt,” lisas ta.

Rossi sõnul tulevad kiirel ajal appi kõik töötajad. “Sellise ülekoormuse korral peame kaasama administratsiooni ja tugi- üksuste töötajaid ja miks mitte oma töötajate gümnaasiumi ealisi lapsi,” lisas ta.

“Transpordi kohta peame ette sõlmima lepingud logistikafirmadega, kes saaksid kiirel ajal saata meile appi oma transpordi,” märkis Ross.

Ta ütles, et petaks kliente, kui lubaks, et tõrkeid enam kunagi ei esine. “Me lihtsalt peame kliente hoiatama, et kaks korda aastas võib ette tulla logistilisi tõrkeid, mil me palume andeks kauba hilinemise pärast,” ütles Ross.

Kogu vastutus logistiku õlgadel

Põrandakatete maaletooja ja müüja ASi Lincona logistiku Michel Piheli sõnul töötab nende ettevõttes transporti korraldav logistik väga tihedas koostöös tootejuhtidega, et saada vajalik transpordiinfo.

Eesti-sisene transport ja kauba saatmine klientidele on Piheli sõnul organiseeritud hulgimüügi, klienditeeninduse ja lao koostöös. Tallinna piires veab kaupa laiali üks veok, mis on ettevõtte ainus kaubavedudeks mõeldud sõiduk, ülejäänud transporditeenus ostetakse sisse.

Pihel kinnitas, et ideid tarneahela paremaks muutmiseks on neil ettevõttes kogu aeg, kuid takistuseks on võimalused. “Samas, mida aeg edasi, seda rohkem võimalusi protsesside paremaks muutmiseks pakub infotehnoloogia. Selle abil proovime nii meie kui ka meie partnerid oma logistikat efektiivsemaks muuta,” märkis ta.

Info peab kiiresti liikuma

Pihel ütles, et loodetavasti on igapäevaste kitsaskohtade tekkimine praeguseks möödas. “Peamine on  info liikumine,” oli ta veendunud. “Info liikumine algab sellest, et ettevõte saab kliendilt soovi, ning lõpeb sellega, kui kaup on kliendini jõudnud.”

Pihel lisas, et info peab liikuma paljude osapoolte vahel ning iga kett on nii tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli. “Töötame iga päev selle nimel, et nõrku lülisid ei oleks,” kinnitas ta.

Probleemide kiire ja efektiivne lahendamine on Piheli sõnul samuti suuresti sõltuvuses info liikumisest. “Näiteks kui kaup hilineb, tekivad tõrked laadimisel, veok läheb katki, esinevad sõidupiirangud vms, siis info kiire liikumisega on võimalik probleemidele kiiresti reageerida ja sealt edasi juba parimad lahendused leida,” tõdes ta

Hooajalisus toob koormuse

Rehvide jae- ja hulgimüügiga tegeleva OÜ Rehvid Pluss juhatuse liikme Kristjan Suurekivi sõnul iseloomustab nende tegevust eelkõige hooajalisus – teatud ajal peab palju kaupa vastu võtma ja mõne aja pärast palju kaupa välja saatma. “See koormab üle nii lao kui ka töötajad,” tunnistas ta.

“Usun, et meil on kõige suurem probleem just see, kuidas kiiresti ja lühikese aja jooksul kauba liikumine edukalt ära lahendada,” lisas ta.

Suurekivi sõnul tuleb samas toodete laokulud hoida väiksed, kuna turul on nende sektoris müügikate peaaegu olematu. “Ei ole võimalik võtta tööle palju laotöötajaid, kuna hooajaväliselt poleks neil piisavalt tööd ja häid ning kogenud hooajatöötajaid ei ole võimalik leida,” tõdes Suurekivi.

Suurekivi sõnul on praegu parim lahendus hea tarkvara, mis aitaks kokku hoida palju aega.

Sobiva tarkvara saab ise arendades

Rehvid Pluss juhatuse liikme Kristjan Suurekivi sõnul on keeruline leida tarkvara, mis tarneahelat haldaks. "Oleme seda otsinud juba pikalt, ent tõeliselt head lahendust ei ole suutnud leida. Tarkvaraturul on palju edukaid lahendusi, aga ainult konkreetsete protsesside töötlemiseks," märkis Suurekivi. "Tehakse väga häid müügiprogramme ja keerulisi laoprogramme, kuid tundub, et pea võimatu on leida ühte programmi, millega ei kaasneks topelttööd." 

Suurekivi märkis, et hiljuti alustati ühe tarkvarale lisaprogrammide tegemist, ent see takerdus tarkvara arendava ettevõtte tõttu. "Tõenäoliselt erinesid meie versioonid tulevikuturust," tõdes ta. 

Kui teised ei tee, teeme ise

Nii on Rehvid Pluss juba poolteist aastat ise endale tarkvara loonud. Eesmärk on teha programm, millega sobiks tulevikus isegi turule tulla. 

Murekoht on transpordi efektiivne korraldamine. "Rehvide ja velgede transpordi korraldame klientidele nii oma transpordiga kui ka erinevate ettevõtete vahendusel," täpsustas Suurekivi. "Kavala IT-lahendusega annaks palju palju aega kokku hoida, sest praegu sisestame erinevatele transpordifirmadele kaupade ja klientide andmeid käsitsi oma programmist vedajate programmi."

Suurekivi lisas, et kliendid tahavad jälgida oma paki liikumist ja ilma universaalse programmita on seda tülikas majandada. "Tulevikus võiksid vedajad kasutada andmete liigitamiseks ühtset XLM-formaati, mida annaks arendajatel kergesti siduda oma süsteemidega," selgitas ta. 

Autor: Ketlin Rauk, Äripäeva kaasautor