7. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõige usaldusväärsem reklaamiallikas on inimesed, keda me tunneme ja teame. Nielseni ülemaailmse uuringu “Global Trust in Advertising” andmetel usub 89% eestlastest sõprade ja perekonna soovitusi. Lisaks sõpradele usaldab 72% Eesti elanikkonnast teiste tarbijate poolt veebi postitatud arvamusi. Ettevõtete veebilehed kuuluvad samuti usaldusväärseimate reklaamivormide hulka – koguni 69% eestlastest usaldab neid. Lisaks sellele usaldab 52% vastanutest elektroonilisi reklaamposte.

Kuigi küllastunud turul puudub reklaami efektiivsuse maksimeerimiseks üks kindel reegel, on arusaamine sellest, mida tarbijad arvavad erinevatel meediaplatvormidel esitatud reklaamidest, hea alguspunkt.

“Kuigi reklaamijad jälgivad üha enam tarbijate käitumist veebis, siis suur osa veebis läbi viidud reklaamikampaaniatest ei tööta – need ei suurenda teadlikkust ega vii ostuotsuseni,” ütles Nielsen Eesti juht Margo Kurisoo.

Kurisoo lisas, et kuna tarbijad omavad rohkem kui eales varem kontrolli selle üle, mil moel nad sisu tarbivad ja brändidega suhtlevad, siis on edukaks brändi tuntuse tõstmiseks oluline mõista, kuidas mõjuvad reklaamid eri ekraanidel.

Traditsioonilist meediat usaldatakse endiselt kõrgelt

Hoolimata meedia killustatusest, ei ole online-formaatide rohkus õõnestanud traditsiooniliste kanalite usaldusväärust. TV ja trükimeedia on endiselt usaldusväärsed reklaamiallikad – 66% vastanutest usaldab ajakirjanduslikke tekste, 53% ajalehereklaame, 45% telereklaame ja 43% raadioreklaame. Kui üle maailma usaldavad erinevates formaatides reklaame kõige enam 21–34-aastased, siis Eestis on need trendid pisut teised. Näiteks TV-reklaame usaldab  54% 35–49-aastastest võrreldes 46% noorema generatsiooniga.

Online- ja mobiilireklaamide usaldusväärsus on jätkuvalt madalam tavareklaamide usaldatavusest. 39% vastanutest usaldab täielikult või osaliselt otsingumootorite tulemustes kajastuvaid reklaame. Kõige kõrgem on see näitaja 30-34-aastaste seas.

Veebipõhiseid videoreklaame usaldab 39%, reklaame sotsiaalmeedias 34% ning reklaambännereid 30% vastanutest.  Kõige madalam usaldus (28%) on mobiilsete seadmete reklaamide vastu.

“Ehkki digitaalsetel reklaamidel on märkimisväärseid eeliseid traditsiooniliste reklaamide ees – näiteks täpselt sihtgrupile  orienteeritud kampaaniaid ja rohkelt loovaid võimalusi – siis ainult digitaalse reklaami eelistamine TV ees on julge samm ükskõik millise turundaja jaoks. Parima tasuvuse nimel tasub kaaluda nii interneti kui teiste kanalite kasutamist,” ütles Kurisoo.

Online kanalid muudavad ostuostuste tegemise lihtsamaks

Nielseni uuring näitab, et usaldus ja tegutsemine on omavahel küll tihedalt seotud, kuid ostuotsuse aluseks ei ole alati suurem usaldusväärsus – isegi madalama usaldusväärsusega reklaami formaadid võivad olla väga efektiivsed inimese ostuotsuseni suunamisel.

20% eestlastest ostab alati sõprade ja perekonna poolt soovitatud tooteid, 70% teeb seda mõnikord.  Teiste tarbijate poolt veebi postitatud soovituste põhjal teeb ostuotsuse 78% inimestest ja ettevõtete veebilehekülgedelt saadud info põhjal - 68% vastanutest.

Mitmete online- ja mobiilireklaamide puhul ei ole aga reklaamide usaldusväärsus vastavuses tehtud ostuotsustega. Näiteks usaldab otsingumootorite reklaamitulemusi 39% vastanutest, kuid alati või mõnikord teeb ostuotsuse saadud tulemuse põhjal 50% vastanutest. Samasugune trend kehtib ka näiteks sotsiaalmeedia reklaamide puhul – 34% usaldab, kuid 39% teeb ostuotsuse kas mõnikord või alati.

Nielseni üleilmne “ Trust in Advertising ” uuring viidi läbi 23. veebruar-13. märts 2015. Veebis küsitleti enam kui 30 000 tarbijat 60 Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna, Euroopa, Ladina-Ameerika, Lähis-Ida ja Aafrika ning Põhja-Ameerika riigis. Valimi puhul on lähtutud iga riigi internetikasutajate vanuselisest ja soolisest koosseisust ning see on kaalutud nii, et see esindaks internetti kasutavaid tarbijaid. Vea ülemmäär on ±0,6%. Nielseni uuring põhineb ainult nende vastajate käitumisel, kellel on juurdepääs internetile. Internetikasutus on riigiti erinev.