Eestlane teeb aastas keskmiselt 188 kaardimakset

kaardimaksed kaupluses
kaardimaksed kaupluses

Eesti Panga andmetel tegid eestlased eelmisel aastal keskmiselt 188 kaardimakset. Kaardimakse keskmine suurus oli 17 eurot, mis on Euroopa väikseim.

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialisti Teet Puusepa sõnul kasutatakse Eestis välja antud pangakaarte järjest rohkem: kolmandas kvartalis tehti keskmiselt 740 000 kaardimakset päevas kogusummas 12,6 miljonit eurot.

Kaardimaksete arv on 2014. aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 6,5% ja käive 8%, teatas Eesti Pank. Pangakaartide laialdast kasutamist Eestis soosib Puusepa sõnul see, et kaupmehed pakuvad üha enam võimalusi tasuda ostude eest kaardimaksega. 2015. aasta septembri lõpus oli Eestis 30 424 kaardimaksekohta, 2100 võrra rohkem kui aasta varem.

Kaardimaksete arv inimese kohta on Eestis suur, kuid makse keskmine summa väike. Eesti paistab kaardimaksete rohkusega silma ka teiste Euroopa riikidega võrreldes. 2014. aasta andmetel tehti Euroopas ühe inimese kohta aastas kõige enam kaardimakseid Taanis (269), Rootsis (270), Soomes (244) ja Eestis (188). Kaardimakse keskmine suurus oli Eestis Euroopa väikseim, 17 eurot. See näitab, et Eestis eelistatakse pangakaardiga tasumist ka väikeste ostude puhul. Keskmine kaardimakse summa oli suurim Saksamaal (77 eurot) ja Luksemburgis (72 eurot).

Pangaautomaadis tehtavate sularahatehingute summa kolmandas kvartalis kasvas: pangaautomaadist võeti sularaha välja keskmiselt 111 000 korda päevas (kogusummas 11,2 miljonit eurot) ning keskmine välja võetav summa oli 101 eurot. Sularaha maksti sisse keskmiselt 14 900 korda päevas (kogusummas 5,9 miljonit eurot) ning keskmine summa oli 396 eurot. Nii sisse makstud kui ka välja võetud sularaha summa oli ligikaudu 4% suurem kui aasta varem.

Eestis oli septembri lõpus 810 pangaautomaati. 97% pangaautomaatidest on pankade vahel ristkasutuses, kuid seda vaid sularaha väljavõtmiseks. Viimase kuue aastaga on pangaautomaatide arv vähenenud 207 võrra. Selliste pangaautomaatide hulk, mille kaudu saab teha vaid sularahatehinguid, on aga suurenenud. Ainuüksi kolmandas kvartalis lisandus 31 automaati, mille abil saab maksta sularaha kontole: septembri lõpus oli selliseid automaate 169.
Eestis oli 2014. aasta lõpus miljoni elaniku kohta 642 pangautomaati, umbes sama palju kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. Euroopa Liidus on miljoni elaniku kohta kõige enam pangaautomaate Prantsusmaal (1736) ja Portugalis (1516). Kõige vähem pangaautomaate on Rootsis (333) ja Soomes (405). Viimastel aastatel on enamikus riikides pangaautomaatide arv vähenenud.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

8 põhjust, miks valida PilveNAV

PilveNAV on veebipõhine ja kuutasuline majandustarkvara arenevale ettevõttele, mis kasvab koos ettevõttega. Tarkvara on saadaval valmislahendusena ja taskukohase hinnaga.

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara