5. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sangaril on Eesti kaubanduskeskustes hetkel 6 kauplust ning on oma kauplused teinud ainult sinna, kus on väga hea külastatavus. Saks kinnitas, et need keskused on kõik uued ja kvaliteetsed. „Me ei julge täna rohkem poode teha, sest uue kaubanduskeskuse tegemine ei anna meile toodete ostjaid juurde. See ei tekita meile juurde kliente, ei suurenda ostuvõimet vaid jagab seda laiali,“ ütles Saks enda ettekandes Rimi majanduskonverentsil.

Saksi sõnul on nende kauplustes teeninduse tase väga erinev ning nad tegelevad iga päev sellega, et seda paremaks muuta. „Meie teenindajad saavad kindlasti alla Eesti keskmise statistilise palga."

Rootsis käib riideäri rohkem spetsialiseerunud kauplustes ning seal on nende jaoks Eestiga  võrreldavaid kaubanduskeskusi 2-3. „Seal on keskusi küll, kuid seal ei aeta seda sama äri.“ Saksi sõnul on seal riidepoes müüjaks olemine väga hinnatud ning austusväärne amet. „Need, kes on selle ameti seal valinud, siis nad teevad seda südamega, tunnevad asja, oskavad teha stiilisoovitusi ning on oma ala spetsialistid,“ rääkis Saks ning lisas, et näiteks Rootsi parim müügimees soovis enda preemia kulutada reisiks rõivamessile, kuna soovis ennast arendada ja olla veel parem.

Saksi sõnul on Eestis olnud neil teenindajatega selliseid töövestlusi, kus inimene ütleb, et ta võib proovida särke müüa. „Rootsis on alustamise tase teine ning kindlasti ka parem,“ ütles Saks. Lisaks on Eesti kaubanduskeskustes pinna rent 2 korda soodsam, kui Rootsis ning töötajate palk on kolm korda madalam. „Sellest hoolimata ei teeni Eesti suuremaid kasumeid ning raha ei suudeta rohkem genereerida.“

„Järgmise 5 aasta jooksul Eesti Rootsile ilmselt järele veel ei jõua ja kolm korda palka tõsta ei saa. Küll aga saab püstitada vahe-eesmärke. Tõstes 1000eurost palka iga aasta 2,5%, kulub Rootsi palgatasemele järele jõudmiseks 45 aastat,“ rääkis Saks.

„Mure on selles, et Rootsis tõusevad samuti palgad 2,5% aastas ja kui meie nii aeglase tempoga edasi liigume, sõidavad rootslased meil sama tempoga eest ära. Kui me tegelikult ka tahame Rootsile järele jõuda, peame tegema rohkem,” märkis Saks. „Kui me soovime, et meie töötajad teeniksid nt järgmisel perioodil 1000 eurot netopalka, siis peame sõlmima kokkuleppe, et järgmise käibekasvu investeerime töötajate palkade kasvatamisse ja oleme nõus, et meie kasumlikkus järgmisel perioodil ei tõuse. Kui palgad on järgi aidatud, siis tuleb kasumi kord. Meie Sangaris oleme valmis nii tegema.”

Saks kuulis natuke aega tagasi huvitavat arutelu, et palgafond ja kasum võiksid olla ettevõtetel võrdses suurusjärgus. „Kui vaadata Sangari kasumit, siis viimase kümne aastata jooksul on palgafond olnud 9-10 korda kasumist suurem, mida suudame teenime. Järelikult teeme midagi valesti,“ ütles Saks. Ta lisas, et nad on enda kaupluste käivet ja teenindajate palka kasvatanud, kuid palk on ikkagi alla Eesti keskmise. Sangari palgakulu kauplustes on 16% müügikäibest.

„Kui me tahame enda põhja- ja läänenaabritele järele jõuda, siis peavad kõik ettevõtjad seadma enda eesmärgiks teha niisugust äri, mis võimaldab analoogseid palkasid maksta,” lausus Saks. „Selge on see, et meist kellelgi ei ole vettpidavat plaani, kuidas kohe homme palgakulu kolm korda suurendada. Kuid kui seame selle eesmärgiks ja püstitame 1000 eurost järgmiseks etapiks mitte 1050, vaid 1200 või 1300 ja ei tõsta palkasid mitte kasumi arvelt, vaid äri kasvatamise arvelt, saame järgmine kord püstitada eesmärgiks 1500 eurot. Rallisõitjad ei õpi ka kruusateel kohe 200-ga kihutama, vaid murravad esmalt pead, kuidas 100-ga teel püsida.

„Ainult sellest ei piisa, et töötajad kutsuvad ostjaid poodi ning ettevõtjad teevad ennastsalgavat tööd selleks, et töötajad saaksid Türgi asemel Taisse reisida. Kõik algab peale ühiskonna hoiakust,” ütles Saks. „Me peame hakkama hindama kvaliteeti kvantiteedi asemel. Poes käies ei saa vaadata, et ahhaa, see on nii tore särk, see maksab 30 eurot ja see teine siin on väga paha särk, see maksab 80 eurot. See sama võrdlus kehtib ka ilmselt tomatite, maasikate, õlle ja paljude muude toodete kohta. Ärme tee riigihankeid sellest lähtuvalt, et kuidas mõne toote võimalikult odavalt kätte saaks.”

„Olen seisukohal, et müüjad saavad ise enda palga tõstmiseks teha vajalikke samme.“  Sangar proovib seda mõttemaailma juurutada ja ka töötajaid selles osas suunata. „Ole teenindajana lahke ning kutsu inimesi kauplusesse ning tee müügitööd,“ ütles Saks ning lisas, et see ei tohiks ju raske olla. See, et Sangar saaks teenindajatele maksta 1000 eurost palka, siis peab iga teenindaja iga päev müüma 80 eurot rohkem – see on üks särk või kolm lipsu.