11. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nielseni uuringust selgus, et ainuüksi viimasel aastal on tarbekaupade müüginumbrid nende kaubamärkide puhul, mis on jätkusuutlikkesse tegevustesse panustanud, kasvanud üleilmselt 4%. Brändid, mis sellesse pole panustanud, on suutnud oma müüginumbreid kasvatada vähem kui 1%.

„Selle peamiseks põhjuseks võib pidada tarbijate teadlikkuse kasvamist. Koguni 66% küsitletutest vastas, et nad on nõus rohkem maksma säästlikkust propageeriva kaubamärgi eest. Veel paar aastat tagasi nõustusid sellega vaid pooled vastanutest,“ ütles Nielsen Eesti juht Margo Kurisoo.

Kui varem on vastavaid näitajaid vedanud valdavalt jõukad, peamiselt eeslinnades elavad tarbijad, siis nüüd on nõus tarbekaupade eest rohkem maksma erinevatest regioonidest ja varieeruva sissetulekutega inimesed. Eesti tarbija ei erine oluliselt ülejäänud maailmast. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on siinne tarbija teatud tingimustel isegi rohkem avatud vastutustundlike brändide poolt pakutavatele tarbekaupadele. Kui Euroopa Liidus on 51% kõikidest vastanutest nõus rohkem maksma ühiskonnale ja keskkonnale positiivset mõju avaldavate ettevõtete toodete ja teenuste eest, siis Eestis on see näitaja 57%.

Ehkki ostuotsuse tegemisel mängib toote hind siiski jätkuvalt peamist rolli, on teadliku tarbija jaoks üha olulisem ka tootja vastutustundlik ja säästev tegutsemine. Nii näiteks peetakse oluliseks toote keskkonnasõbralikkust või tootja sotsiaalset vastutustundlikkust. Ometi võib täheldada, et Eesti tarbija jaoks on ostuotsuse tegemise juures endiselt prioriteetne toote hind ja selle kvaliteet – tervelt 81% vastanutest peab oluliseks või väga oluliseks, et toote väärtus vastaks selle hinnale; 76% vastanutest märgib, et on oluline või väga oluline, et toode oleks kõrge kvaliteediga. Ostuotsuse tegemine telereklaami põhjal oli käesolevas uuringus viimasel positsioonil – Eesti tarbijatest leiab kõigest 35%, et sellel on nende eelistustele mingi mõju.

Tänapäeva tarbijad püüavad järjest enam olla vastutustundlikud maailmakodanikud ning samasugust suhtumist oodatakse ka ettevõtetelt. Seepärast ongi edukateks osutunud just need ettevõtted, kes suudavad tarbijate ootustele ka selles kategoorias vastata.

“Sotsiaalne vastutus on oluline mainekujunduse komponent. Tugeva reputatsiooniga ettevõtted on konkurentidest edukamad värbamises ja investeeringute kaasamises. Samuti mõjutab see kogukondlikke ja kliendisuhteid,“ ütles Kurisoo.

Nielseni globaalne uuring kinnitab üldjoontes, et vastutustundlikult ja säästvalt loodud toodete turg kasvab. Kuigi regiooniti ja tootekategooriates võivad esineda teatavad erinevused, on selgelt täheldatav, et lähitulevikus aitab olulisel määral brändi väärtust kasvatada uut tüüpi klientide vajadustega arvestamine.

Rahvusvaheline uuringufirma Nielsen viis 23. veebruar-13. märts 2015 läbi ulatusliku uuringu „CorporateSocialResponsibilityand Sustainability“, millega selgitati, kuidas faktorid nagu keskkonnasõbralikkus, pakendamine ja ettevõtte vastutustundlikkus mõjutavad tarbijate ostuotsuseid. Veebis küsitleti enam kui 30 000 tarbijat 60 Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna, Euroopa, Ladina-Ameerika, Lähis-Ida ja Aafrika ning Põhja-Ameerika riigis. Valimi puhul on lähtutud iga riigi internetikasutajate vanuselisest ja soolisest koosseisust ning see on kaalutud nii, et see esindaks internetti kasutavaid tarbijaid. Vea ülemmäär on ±0,6%. Nielseni uuring põhineb ainult nende vastajate käitumisel, kellel on juurdepääs internetile. Internetikasutus on riigiti erinev.