Autor: Kaubandus.ee • 17. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majanduskomisjon otsustas pärast tarbijakaitseseaduse eelnõule tehtud parandusettepanekute arutamist saata see täiskogule teisele lugemisele.

Komisjoni esimees Toomas Kivimägi ütles, et praktikas on esinenud juhtumeid, kui kliendilt võetakse arve esitamise eest eraldi tasu. Tema sõnul ei ole teenuse pakkujal edaspidi lubatud arve eest eraldi tasu küsida sõltumata sellest, kas tegemist on elektroonilise- või paberarvega.

“Möönan, et paberarvete aeg võiks ümber saada, ent kuna arve, sealhulgas paberarve, on loogiline osa teenuse hinnast, siis pole põhjendatud selle eest tarbijalt täiendava tasu küsimine,“ ütles Kivimägi. Ta kutsus samas üles eelistama võimaluse korral elektroonilist arvet, sest see on säästlik ja keskkonnasõbralik.

Eelnõuga laienevad ka võimalused kohtuväliseks tarbijavaidluste lahendamiseks. Eelnõu sisaldab ka sätteid Euroopa Liidu tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määruse rakendamiseks. “Kohtuvälised võimalused pakuvad tarbijavaidluste lahendamiseks odavaid, lihtsaid ja kiireid lahendusi, millest võidavad nii tarbijad kui ettevõtjad,“ lisas Kivimägi. Samal ajal vähendab see ka kohtusüsteemi koormust.

Edaspidi on võimalik kohtuvälise tarbijavaidluste lahendamise üksuse loomine ka eraõigusliku juriidilise isiku juurde. Nende tegevust hindab ja tunnustab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning edastab tunnustatud üksuste kohta teabe Euroopa Komisjonile, samuti koostab ministeerium nõutavad aruanded üksuste toimimise kohta. Senine tarbijakaebuste komisjon muudetakse tarbijavaidluste komisjoniks.

“Heameel on ka selle üle, et õnnestus välja hääletada täiendavate kohustuste panemine jaekaupmeestele seonduvalt toidukaupade realiseerimistähtaja saabumisega. See oleks tähendanud lisakulu ja –tööd ettevõtjatele, mille oleks maksnud kinni ei keegi teine kui tarbija,“ lisas Kivimägi.  

Seoses sellega, et piiriülesed vaidlused on muutunud keerukamaks ja nende menetlemine nõuab täiendavat aega, pikeneb seaduse vastuvõtmisel vaidluse lahendamise tähtaeg seniselt 72 kalendripäevalt 90 päevale.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.