19. november 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nielsen: eestlased muretsevad tervise pärast rohkem kui majanduse pärast

Foto: Raul Mee
Nielseni poolt läbi viidud tarbijate kindlustunnet ja ostukavatsusi mõõtva uuringu kohaselt muretseb oma tervise pärast kolmandik (33%) eestlastest. Esimest korda üle mitme aasta edestab mure tervise pärast majanduslikke muresid (28%).

Ülemaailmse uuringufirma Nielseni korraldatud uuringu kohaselt oli ülemaailmne tarbijakindlustunde indeks 2015. aasta III  kvartalis positiivne, suurenedes 99 punktini.  Eestis on tarbijate kindlustunne kolmandat kvartalit järjest kahanenud langedes samale tasemele 2014. aasta III kvartaliga, mil tarbijakindlustunde indeks oli 80 punkti.

„Tarbijate kindlustunde langus on tingitud mõningasest ebakindlusest seoses väljavaadetega tööturul. Riigipalgaliste töökohtade optimeerimise plaanid võivad tekitada muret nende valdkondade töötajates. Paljude eestlaste ja meie ettevõtete käekäiku mõjutab ka põhjanaabrite majanduse raske seis,“ ütles Nielsen Eesti juht Margo Kurisoo.

Üle poole Eesti elanikest (56%) usub, et riigi majandus on languses. Lätis ja Leedus on need näitajad vastavalt 70% ja 46%. Enda isiklikku finantsseisu hindavad järgmise 12 kuu jooksul heaks või väga heaks 38% eestlastest, 42% lätlastest ja 51% leedulastest. Kolmandik (31%) eestlastest usub endiselt, et nende väljavaated tööturul on järgmise 12 kuu jooksul head või väga head. Lätis ja Leedus on need näitajad vastavalt 19% ja 41%.

Eestlaste säästmiskavatsused ei ole viimase aasta jooksul oluliselt muutunud – 51% vastanutest nendib, et on varasema aastaga võrreldes hakanud rohkem säästma. Majapidamiskuludelt kokku hoidmiseks säästavad eestlased raha koduväliste meelelahutustegevuste arvelt (56%), samuti odavamaid toiduaineid ostes (54%), vähem uusi riideid ostes (50%) ja uute kodumasinate ostu edasi lükates (44%). Lisaks sellele lükkas 42% eestlastest edasi tehnoloogiavidinate uuendamist, 20% kasutab eelmise aastaga võrreldes enda sõnul vähem autot ja 25% ostab senisest soodsamaid alkoholibrände.

Suuri muutusi kulutamisharjumustes võrreldes eelmise kvartaliga ei ole. Kui inimesed on katnud hädavajalikud elamiskulud, siis ülejäänud raha säästab 31% eestlastest, 23% lätlastest ja 44% leedukatest. Lisaks eelistavad eestlased nö vaba raha kulutada veel puhkusele (35%) ning koduvälisele meelelahutusele (29% vastanutest).

Kõige rohkem tunnevad eestlased muret oma tervise pärast

Kuigi eelmise kvartaliga võrreldes on kuue protsendi võrra suurenenud nende inimeste arv, kes usuvad, et Eesti majandus on languses, siis mure majanduse pärast on langenud mitme aasta madalaimale tasemele. Majanduse pärast muretseb üksnes 28% eestlastest (eelmisel aastal samal ajal oli see näitaja 35% ja 2013. aastal 33%).

„Üldine riigi majanduse käekäik on eestlastele olnud üks peamisi murekohti läbi aastate. Teistes Balti riikides on esikohal olnud pigem otseselt inimeste isikliku eluga seotud küsimused nagu tervis, kodukulud ja laste haridus. Viimases kvartalis on ka eestlaste mure riigi majanduse pärast vähenenud ning enda tervis tõusnud esimesele kohale,“ ütles Kurisoo.

Baltikumi elanikud tunnevad kõige enam muret oma tervise pärast – 33% eestlastest, 29% lätlastest ja 41% leedulastest muretsevad oma tervise pärast. Võrreldes eelmise kvartaliga on pisut tõusnud eestlaste ebakindlus oma töökoha suhtes – eelmises kvartalis oli see näitaja 10% ja III kvartalis 15%. Samas on langenud mure hariduse (18% võrreldes 20 protsendiga) ning töö- ja eraelu tasakaalu pärast (13% võrreldes 17 protsendiga).

Mure sõja pärast on eelmise aasta III kvartaliga võrreldes langenud viis korda – Eestis on see näitaja 10% ja eelmisel aastal samal ajal oli see 21%. Lätis on need näitajad vastavalt 13% ja 30% ning Leedus 5% ja 14%. Mure immigratsiooni pärast on aga eelmise aastaga võrreldes Eestis tõusnud ühelt protsendilt 10-le.

Nielseni üleilmne tarbijakindlustunde ja ostukavatsuste uuring viidi läbi 10. august-4. september 2015. Veebis küsitleti enam kui 30 000 tarbijat 60 Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna, Euroopa, Ladina-Ameerika, Lähis-Ida ja Aafrika ning Põhja-Ameerika riigis. Valimi puhul on lähtutud iga riigi internetikasutajate vanuselisest ja soolisest koosseisust ning see on kaalutud nii, et see esindaks internetti kasutavaid tarbijaid. Vea ülemmäär on ±0,6%.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757