26. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuringu käigus viidi läbi küsitlused suurtes jaekettides (nt Rimi, Selver, Prisma, ETK kauplused, R-kioskid, Statoil jne) ning ka spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse majatarvetega, kodumasinatega, ehitusmaterjalidega, rõivastega, jalatsitega, farmaatsia- ja meditsiinikaupadega, parfümeeriakaupadega jne. Kokku saadeti küsitlus 500-le müügikohale, mille piirkonnas elab üle 800 000 elaniku, vastuseid laekus 369 ehk ligi 75%. Saadud tulemuste täpsustamiseks ja tarbijakäitumise jälgimiseks viidi läbi ka vaatlus.

Küsitlustest selgus, et vaatlusaluses piirkonnas kokku tarbitakse 133,2 miljonit kilekotti aastas, seal hulgas 114,9 miljonit eriti õhukest kilekotti ning 18,3 õhukest kilekotti. Spetsialiseeritud kaupluste plastkandekottide tarbimine moodustab 0,4% üldisest tarbimisest.

Eriti õhukesi plastkandekotte vaatlusaluses piirkonnas müüakse 3,1 miljonit tükki aastas ehk tasuta antakse ära 111,8 miljonit tükki s.o 97%. Puu- ja juurvilja pakendamiseks kasutatakse 64,8 miljonit tükki s.o 56%. Toiduhügieeni eesmärgil kasutatakse 42,8 miljonit tükki s.o 37%.

Aprilli lõpus heakskiidu saanud Euroopa Parlamendi uue direktiivi kohaselt tuleb Euroopa Liidu liikmesriikidel vähendada kilekottide kasutamist. Sisuliselt saavad liikmesriigid kasutada ühte või mõlemad võimalust: saavutada ükskõik milliste meetmetega vastavad sihttasemed (90 kilekotti elaniku kohta aastas 2019. aastaks ja 40 kilekotti elaniku kohta aastas 2025. aastaks) või keelata 2019. aasta 1. jaanuarist õhukeste kilekottide tasuta jagamine poodides.