Autor: Igor Habal • 8. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2016. aastal lisandub Tallinna kaubanduskeskuste turule ca 40 000 ruutmeetrit äripinda, mis valdavalt jaotatakse seni mitte nii küllastunud Lasnamäe, Mustamäe ja Põhja-Tallinna linnaosade vahel. Mustamäele kerkib Eesti moodsamaid meelelahutus- ja kaubanduskeskusi, Mustamäe Keskus (avatakse 12.02.2016 kell 14.00 - toim.), mis hakkab piirkonnas asuvate poodide turuosa jõuliselt ära võtma. Lasnamäele kerkivad tihedalt asustatud Mustakivi asumisse Kärbri keskus ja jätkuvalt arenevasse Tähesaju City’sse Selver. Põhja-Tallinnasse toob see aasta turule Arsenali Keskuse I etapi, mis 10 000 ruutmeetri kaubanduspinna kõrval pakub ka 5 000 ruutmeetri ulatuses büroopindasid. Maardu viimaseid arenguid silmas pidades valmib sel aastal esimene piirkonda teenindav kaubandus- ja vaba-aja keskus.

Ambitsioonikamatest projektidest jätkub Peterburi tee algusesse kerkiva T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskuse ehitamine, mis kujuneb üheks osaks Ülemistele rajatavast Tallinna ühistranspordisõlmest. Pro Kapitali arendava keskuse ca 55 000 ruutmeetrisel üüripinnal on ruumi rohkem kui 200 poele.

Uus Maa hinnangul on pärast detailplaneeringuga seotud vaidluste lahenemine reaalne ka sadamapiirkonna uueks visiitkaardiks kerkiva Porto Franco rajamine, mis lisaks ca 40 000 ruutmeetrile kaubanduspinnale soovib turule tuua ka ca 30 000 ruutmeetrit büroopinda, aidates kogu linnaku arengule kaasa.

Kaubandus- ja teeninduspindade maht on täna Tallinna kaubanduskeskustes ja marketites juba vahemikus 750 000 – 800 000 ruutmeetrit, millele lisandub veel paarisaja tuhande ruutmeetri ulatuses tänavakaubanduse pinda, mis sisuliselt tähendab seda, et iga tallinlase jaoks on rohkem kui kaks ruutmeetrit personaalset kaubandus- ja teeninduspinda

Kaubanduskeskuste kõige iseloomulikumaks trendiks on muutumine piirkonna ja vaba aja keskusteks. Tegemist on loomuliku evolutsiooniga muutumisega kodupiirkonna esmatarbekauplustest suurte kaubanduskeskusteni, mis nüüd on asumas sammu saamaks kolmanda põlvkonna keskusteks.

Praktiliselt kõik täna laieneda soovivad või uusarendusena turule tulevad keskused on rääkinud meelelahutus- ja toitlustuspindade ning teenuste osakaalu suurenemisest keskuste äripinna suhtes, mis asendab traditsioonilisi kaubanduspinna rolli keskuse tõmbekohana. Seda suundumust aitab tulevikus kiirendada jaemüügi kasv posti või interneti teel, mis ehkki moodustades ametlikult veel paariprotsendise osakaalu kogu jaemüügist, kasvas eelmise aasta 11 kuuga ligi 40% samas kui jaemüük kasvas 6,3%.

Seetõttu kõlasid loomulikena mitmed eelmise aasta jooksul teatavaks tehtud otsused, mille tulemusena avasid mitmed jaekaubandusettevõtted oma e-poe või arendasid olemasolevalt jõudsalt edasi. See seab raskesse olukorda vanemad ning stagneerunud kontseptsiooniga kaubanduskeskused, mis kaotavad kliente uutele ning teistest eristuvatele ostukeskustele, sundides vanemate kaubanduskeskuste omanikke pidevalt investeerima, et püsida konkurentsis ja vastata tarbijate ootustele.

Tänasel päeval on oluline leida oma nišš eristumaks ülejäänud turust, mida meie hinnangul vajavad enim just keskmise suurusega kaubanduskeskused, mis jäävad kodupoodidena liiga suureks ning piirkondlike kaubanduskeskustena liiga väikeseks.