Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
1. märtsil jõustus uus tarbijakaitseseadus
1. märtsist tuleb kõikidel kauplejatel ja tarbijatel lähtuda uuest tarbijakaitseseadusest, mis avardab tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise võimalusi, hõlbustab piiriülese vaidluse esitamist ja keelab arvete esitamise eest eraldi tasu küsimist.
„Uus tarbijakaitseseadus määratleb arve teenuse lahutamatu osana, mille eest eraldi tasu küsida ei või. Arve esitatakse tarbija valikul tema postiaadressile või e-posti aadressile. Arve saamise viis tuleb tarbijaga selgesõnaliselt kokku leppida – seega ei saa seda teha lihtsalt tüüptingimustega nõustumise teel,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste. Kaupleja võib arve saatmisest posti või e-posti teel loobuda ainult siis, kui tarbija on andnud selgesõnalise nõusoleku muul viisil arve kättesaadavaks tegemiseks. Vaidluse korral peab kaupleja tõendama tarbijalt nõusoleku saamise.
Jõustunud seadus võimaldab lisaks tarbijakaitseameti juures tegutsevale tarbijavaidluste komisjonile luua teisigi kohtuväliseid vaidluste lahendamise üksuseid eraõigusliku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või riigiasutuse juurde. „See on hea võimalus ettevõtjaile panustada senisest enam tarbijate usalduse suurendamisse, oma sektoripõhise kohtuvälise vaidluste lahendamise üksuse loomine väljendab ettevõtjate huvi vaidluste kiireks ja erapooletuks lahendamiseks ja otsuste täitmiseks, mis annab tarbijale teatava lisakindluse. Teadagi on kohtus vaidlemine aja- ja rahakulukas mõlemale osapoolele,“ lisas Sooniste. Vaidluste lahendamise üksuste vastavust nõuetele, nagu sõltumatus, läbipaistvus, erapooletus jne hindab ja kannab tunnustatud üksuste nimekirja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Tarbijakaitseameti juures tegutsenud tarbijakaebuste komisjon nimetati ümber tarbijavaidluste komisjoniks, mis on selgem määratlus komisjoni tööst. Komisjon lahendab edaspidi vaidlusi poolte kirjalikult esitatud materjalide alusel, vaidluse suuline arutamine toimub vaid juhul, kui tarbija seda soovib või kui komisjon peab seda vaidluse lahendamiseks vajalikuks. Komisjon võib jätta avalduse menetlusse võtmata või menetluse lõpetada, kui vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 30 euro, vaidlus on sisutühi või perspektiivitu. Komisjoni otsuseid mittetäitvate ettevõtete nimed avalikustatakse mustas nimekirjas, kui ettevõte ei ole tähtaegselt kirjalikult ametit teavitanud otsuse järgmisest või samas asjas kohtusse pöördumisest.
Edaspidi peab kaupleja tarbijale kättesaadavaks tegema kontaktandmed, mille kaudu saab tarbija kauplejaga kaebuse lahendamise eesmärgil suhelda. Kõige enam mõjutab see selliseid kauplejaid, kes sõlmivad tarbijatega lepinguid sidevahendi abil või väljaspool äriruume ja kel puudub füüsiline kauplemiskoht.
Samuti tuleb kauplejatel teavitada tarbijaid tunnustatud vaidluse kohtuvälise lahendamise üksusest, kus on võimalik lahendada tekkivaid vaidlusi. Peamiseks selliseks üksuseks täna Eestis on riigi loodud tarbijavaidluste komisjon, aga edaspidi võivad tunnustatud üksusteks olla ka eraalgatuslikult loodud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksused nagu näiteks käesoleval ajal Kindlustusseltside Liidu juures tegutsev kindlustuse lepitusorgan, mida kindlustusandjad on vabatahtlikult kohustunud kasutama vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks.
Kauplejad, kes sõlmivad interneti vahendusel müügi- või teenuse osutamise lepinguid või omavad e-poodi, peavad oma kodulehele lisama lingi internetipõhisele vaidluste lahendamise platvormile, ODR-platvormile. Eelkõige on ODR-platvorm mõeldud piiriüleste vaidluste lahendamiseks, mis võimaldab tarbijal lihtsamalt leida konkreetse vaidluse lahendamiseks sobiv vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus teises liikmesriigis. Piiriüleste vaidluste korral abistab tarbijaid tarbijakaitseameti juures tegutsev Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus.
Uus seadus tõi kaasa ka kauplejatele rikkumiste eest määratavate rahatrahvide suurenemise, sest senised trahvide ülempiirid ei ole olnud piisavalt mõjusad, et tagada kauplejate õiguskuulekas käitumine ja hoida ära tarbijate majandushuve kahjustavad tegevused.
Eksitava kauplemisvõtte või agresiivse kauplemisvõtte kasutamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot (ennem oli 10 000 eurot).
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
