1. märts 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nielsen: Baltikumi tarbijate kindlustunne on kõige kõrgem Eestis

Foto: Andres Haabu
Nielseni tarbijate kindlustunnet ja ostukavatsusi mõõtva uuringu kohaselt oli Balti riikides tarbijate kindlustunne 2015. aasta viimases kvartalis kõige kõrgem Eestis – 89 punkti, mis on III kvartaliga võrreldes 9 punkti kõrgem.

Nielseni korraldatud uuringu kohaselt oli ülemaailmne tarbijakindlustunde indeks 2015. aasta IV kvartalis negatiivne, langedes 97 punktini.  Baltikumis oli tarbijate kindlustunne viimases kvartalis kõige kõrgem Eestis suurenedes 89 punktini. Võrreldes III kvartali tulemustega suurenes Lätis tarbijate kindlustunne IV kvartalis kahe punkti võrra (79-ni), kuid Leedus langes 7 punkti võrra (81-ni).

„Eesti tarbijate kindlustunde tõus tuleneb isikliku rahalise seisu paranemisest – inflatsioon puudub ja  sissetulekud on samal ajal kasvanud. Seetõttu on inimesed optimistlikumad ning hindavad kõrgemalt ka tööturgu puudutavaid väljavaateid,“ ütles Nielsen Eesti juht Margo Kurisoo.

Balti riikide elanikest olid viimases kvartalis kõige optimistlikumad eestlased suhtudes positiivsemalt nii riigi majandusse, töökohta puudutavatesse väljavaadetesse kui ka isikliku finantsseisu. IV kvartalis arvas 46% eestlastest, et riigi majandus on languses, mis on eelmise kvartaliga võrreldes 10% parem tulemus. Lätis ja Leedus olid need näitajad viimases kvartalis vastavalt 59% ja 50%. Enda isiklikku finantsseisu hindavad järgmise 12 kuu jooksul heaks või väga heaks 47% eestlastest, 39% lätlastest ja 42% leedulastest. 39% eestlastest usub, et nende väljavaated tööturul on järgmise 12 kuu jooksul head või väga head. Lätis ja Leedus on need näitajad vastavalt 23% ja 36%.

Üha vähem eestlaseid peab raha säästma majapidamiskuludelt kokku hoides – kui kolmandas kvartalis nentis 51% vastanutest, et säästavad varasema aastaga võrreldes rohkem, siis IV kvartalis oli see näitaja 45%. Majapidamiskuludelt kokku hoidmiseks säästavad eestlased raha odavamaid toiduaineid ostes (48%), koduväliste meelelahutustegevuste arvelt (56%), uute kodumasinate ostu edasi lükates (44%) ja vähem uusi riideid ostes (43%).

Suurimad muutused kulutamisharjumustes on toimunud leedu tarbijate hulgas. Kui eelmise  aasta IV kvartalis ütles 36% leedulastest, et see oli hea või väga hea aeg vajalike asjade ostmiseks, siis sel aastal on see langenud 24 protsendini. Eestis on vastav näitaja kasvanud 26 protsendilt 36ni ja Lätis langenud 27 protsendilt 26ni. Kui inimesed on katnud hädavajalikud elamiskulud, siis ülejäänud raha säästab viimastel andmetel 36% eestlastest, 20% lätlastest ja 33% leedukatest. III kvartalis olid need näitajad vastavalt 31%, 23% ja 44%. Lisaks eelistavad eestlased nö vaba raha kulutada veel kodu dekoreerimisele (32%) ja puhkusele (30% vastanutest), mis on populaarsed kulutamisviisid ka teiste Balti riikide elanike seas.

Eestlased muretsevad immigratsiooni pärast järjest enam

Kui eelmises kvartalis edestas mure tervise pärast majanduslikke muresid, siis IV kvartalis tõusid majanduslikud mured eestlaste seas taaskord esiplaanile. Majanduse pärast muretseb kolmandik (31%) eestlastest, millele järgnevad mure tervise (26%) ja hariduse (18%) pärast. Lätlased (30%) ja leedukad (49%) tunnevad jätkuvalt kõige suuremat muret tervise pärast. 

Mure immigratsiooni pärast on eelmise aasta sama ajaga võrreldes Eestis tõusnud ühelt protsendilt 15-le. Lätis ja Leedus on need näitajad vastavalt 13% ja 3%.  Kõikides muudes igapäevaelu puudutavates küsimustes on eestlased eelmise aastaga võrreldes positiivsemad. Lisaks majanduse, tervise ja haridusega seonduvatele muredele on eelmise aastaga võrreldes vähenenud või jäänud samaks mure töö ja eraelu tasakaalu (17%), töökohaga seonduva ebakindluse (8%) ja kommunaalmaksete (8%) pärast. Mure sõja pärast on jätkuvalt vähenemas kõikides Balti riikides – Eestis on see näitaja 8%, Lätis 15% ja Leedus 4%. Samal ajal on näiteks suurenenud leedukate mure toiduhindade (14 protsendilt 18ni) ja lätlaste mure majanduse pärast (13 protsendilt 19ni).

Nielseni üleilmne tarbijakindlustunde ja ostukavatsuste uuring viidi läbi 2015. aasta lõpus. Veebis küsitleti enam kui 30 000 tarbijat 60 Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna, Euroopa, Ladina-Ameerika, Lähis-Ida ja Aafrika ning Põhja-Ameerika riigis. Valimi puhul on lähtutud iga riigi internetikasutajate vanuselisest ja soolisest koosseisust ning see on kaalutud nii, et see esindaks internetti kasutavaid tarbijaid. Vea ülemmäär on ±0,6%.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757