22. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõige rohkem tagastati eelmisel aastal pandi alla kuuluvatest joogipakenditest plastikpudeleid – pandipakendite käitluskeskusesse jõudis 90% turule pandud plastik-, 70% metall- ning 87% klaaspakenditest.

Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Raali sõnul on tagastamiste suurenemine paljuski tingitud 2015. aasta 1. veebruaril kehtima hakanud keskkonnaministri määrusest, mille kohaselt on kõikide pandiga joogipakendite tagatisraha 10 eurosenti. „Võrreldes 2014. aastaga kasvas pandipakendite tagastus aastaga küll vaid 1%, kuid tuleb võtta arvesse, et eelmisel aastal oli müük 2014. aastaga võrreldes 6% võrra väiksem ja seega on üheprotsendiline tagastuse tõus väga hea tulemus. Tagatisraha väärtuse tõstmine on andnud positiivse efekti ning oleme suutnud edukalt peatada eurole ülemineku järgse hiiliva tagastuste langustrendi,“ ütles Raal.

Alates 2005. aastast, mil käivitus praegune pandipakendi süsteem, on kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud üle 2,93 miljardi pandipakendi, millest 80% moodustavad ühekordse kasutusega joogipakendid ja 20% korduskasutatav klaas. Pakendeid on kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud üle 115 000 tonni.

Eesti Pandipakend on 2005. aastal joogitootjate/maaletoojate ning kaupmeeste poolt Pakendiseaduse alusel loodud tootjavastutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga koormatud pakendite (vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastmass-, klaas- ja metallpakendite) kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist. Eesti Pandipakendiga on liidetud 288 tootjat/maaletoojat ning 800 kaupmeestele kuuluvat tagastuskohta.