Autor: Kristel Härma • 26. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Praegu kehtiv alaealiste töötingimuste regulatsioon on väga piirav. See on viinud olukorrani, kus alaealise tööle võtmine ei ole tööandja jaoks atraktiivne ning alaealisi ei saa tööle rakendada määral, milleks nad tegelikult võimelised on,“ kommenteeris sotsiaalministeeriumi teates tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

15-24aastaste töötuse määr oli möödunud aastal 13 protsenti, mis on üldisest töötuse määrast poole suurem. Seetõttu tahab ministeerium muuta lihtsamaks tööle asumise juba enne täisikka jõudmist, mis annaks ka hiljem tööle asumiseks vajaliku kogemuse. Ministri sõnul tagatakse sealjuures lastekaitse nõuete täitmine ja lähtutakse sellest, et laste esmane töö on õppimine. Plaanitavad muudatused puudutavad eelkõige mittekoolikohustuslikke 15-17aastaseid noori.

Paindlikkus toob uued ohud

Praegu on tööandjal lihtsam võtta tööle täiskasvanu, sest alaealiste jaoks peab võtma tööinspektsioonilt loa, lapsi ei tohi pikalt tööle rakendada ja neile on seatud keelatud ja lubatud tööde nimekiri.

Ministeeriumi analüüs toob välja, et suurema paindlikkusega kaasneb samas oht kuritarvitustele ja lapsed võivad sattuda tegema töid, mis ei ole neile sobivad ega eakohased. Lahendus sellele on tööinspektsiooni jätkuv ülesanne järelevalve käigus hinnata tööde sobivust alaealisele.

Sotsiaalministeerium peab rangeid piiranguid ka üheks põhjuseks, miks võetakse alaealisi tööle töövõtu- ja käsunduslepinguga. See annab tööandjale võimaluse alaealist paindlikumalt tööle rakendada, kuid nii on alaealine vähem kaitstud kui töölepinguga töötades. Tööinspektsioon ei teosta järelevalvet käsundus- ja töövõtulepingute üle.

Kavandatud muudatustega muutub ka alaealiste töö- ja puhkeaeg. Põhiharidust omandavate laste puhul piiratakse nende töötamist kooliaasta jooksul, andes samas võimaluse töötada pikemalt näiteks suvevaheajal. 15-17aastased noored, kellel ei ole enam kohustust koolis käia, saaksid pärast muudatusi töötada täistööajaga sarnaselt täiskasvanutele. Alaealised noored, kel pole enam kohustust koolis käia, oleks võimalus ka teatud tingimustel teha ületunnitööd ja töötada ka õhtul pärast kaheksat kuni südaööni. Praegu on see keelatud.

Ka Eesti Tööandjate Keskliit on esitanud varem ettepanekud alaealiste töö- ja puhkeaja osas muudatuste tegemiseks. Tööandjate seisukohtade põhjal esitati kaks ettepanekut. Esiteks sooviti, et tehtaks erisus miinimumpalga maksmise nõudesse. Täistööajaga töötavale alaealisele tuleb praegu maksta vähemalt miinimumpalka, kuigi nende täistööaeg on lühem ja väljateenitav summa võib jääda oluliselt alla miinimumpalga. Tööandjale on see kulukas ning tööandjate arvates ei ole loogiline maksta alaealistele sama palka väiksema töö eest.

Teiseks soovisid tööandjad, et 15–16aastased koolis käima peavad noored saaksid töötada rohkem kui poole koolivaheajast.

Kui töölepingu seaduse muutmise eelnõu vastu võetakse, jõustuvad muudatused järgmise aasta teises pooles.