18. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järjest rohkem pöörab tarbija tähelepanu sellele, et ostuprotsess oleks võimalikult mugav ja kiire, kuid lisaks ootab ta  tootelt või brändilt oma lugu. Ostuotsuse puhul ei ole ainumääravaks hind ja kvaliteet, järjest olulisemad on toote päritolu, toote/pakkumise personaalsus, tarbimiskogemuse ehedus, sotsiaalmeedia- ning kogukondlikud mõjud. Raportis toodi välja kuus olulisemat trendi, mida turundajatel oleks hea teada ning kasulik arvesse võtta.

„Custom made“

Tarbijad on turundajatele ja tootjatele lähemal kui eales varem. Järjest rohkem on tarbijad huvitatud osalemisest toote saamisloos ja –protsessis, neid huvitavad personaalsed- ning püsikliendipakkumised. Tarbija eeldab, et tooted on loodud just minu jaoks ning pakkumised koostatud just minu vajadusi arvestades. Tarbijad soovivad kaasa rääkida disaini, teenusepaketi sisu jms osas, ja seda oodatakse mitte ainult pisikestelt butiikidelt, vaid isegi suurkorporatsioonidelt (nt Coca-Cola või Nutella isikustatud tooteetiketid).  Seda trendi kinnitavad uuringutulemused, 47% tarbijatest Baltikumis kannavad rahakoti vahel rohkem kui 5 erinevat püsikliendikaarti ja vaid 5% vastanutest väitis, et neil ei ole ühtki kliendikaarti, 75% tarbijatest Baltikumis on valmis jagama ettevõtetele oma isiklikke andmeid eesmärgiga saada paremaid ja personaliseeritud pakkumisi (allikas Mindscan 2016).

Nõuanded: ole uuenduslik, näiteks kasuta asukohapõhist sihtimist (geotargeting);analüüsi, missugusel ostuteekonna etapil tarbija (enim) personaalsust ootab; ole võimalusel paindlik hinnakujunduses; arvesta  tarbija varasemat ostukäitumist; kaasa tarbijad loomisprotsessi.

 „Shop at first sight“

Toote visuaalne eksponeerimine on turundajatele järjest suuremaks väljakutseks, kuna tarbija teeb sageli ostuotsuse emotsioonide pinnalt või saab inspiratsiooni just toote visuaalsest väljapanekust, olenemata sellest, kas ostuprotsess toimub reaalses või virtuaalses poes. Näiteks 80% vastanutest Baltikumis jälgib moe- ja disainimaailma uudiseid (Mindscan 2016); uurides populaarsemaid postitusi enam kui 30 00 Facebooki brändilehelt, selgus, et need, millel oli juures pilt, said koguni 87% kõigist interaktsioonidest (Socialbakers.com); 70% turundajatest üle maailma plaanivad aastal 2016 suurendada investeeringuid toodete visuaalsetesse „varadesse“ (Social Media Excaminer).

Nõuandeid: tee koostööd stilistide ja disaineritega, et parandada oma toodete ja tootefotode kvaliteeti; investeeri pakenditootmisse - silmapaistev pakend annab tootele olulise lisaväärtuse; paiguta tooted ostukeskkonnas nii, et tarbija saaks inspiratsiooni, kuidas neid oma elus ja elukeskkonnas kasutada.

 „Pure Shopping“

Mindshare`i uuringu Mindreader järgi ei ole pooled tarbijad nõus ostma tooteid ettevõttelt, kelle käitumine on olnud ebausaldusväärne või keskkonda kahjustav. Tarbijad on järjest teadlikumad tootmise mõjudest keskkonnale, on valmis ise järgima säästlikumat eluviisi ja ootavad sama ka tootjatelt. Lisaks on tarbijale järjest olulisem oma kogukonna või rahva toetamine. Näiteks selgus uurimistööst, et 35% Baltikumi inimestest soovib osaleda heategevuses (Mindscan 2016). Teises uuringus leiti, et 55% vastanutest on nõus toote või teenuse eest rohkem maksma juhul, kui ettevõte panustab keskkonna säästmisesse või ühiskonna heaolusse ja 52% on teinud viimase kuue kuu jooksul ostu ettevõttelt, kes on sotsiaalselt vastutustundlik (Nielsen: Doing Well By Doing Good).

Nõuanded: räägi oma brändi lugu; ole aus ja ära tekita tarbijas valesid ootusi; panusta ühiskonna heaolusse; räägi tarbijale oma põhimõtetest, olenemata sellest, kas su teod on suured või väikesed;  kutsu tarbijaid suhtlema oma brändiga; jaga võimalikult palju informatsiooni tootmise protsessist.

„Smarket“

Mida mugavam ja kiirem on ostuprotsess, seda tõenäolisemalt teeb tarbija ka ostu. Tarbija on huvitatud uutest tehnoloogilistest võimalustest, mille abil toote või teenuse soetamise protsess meeldivamaks ja sujuvamaks muutub, sularahatehinguid jääb järjest vähemaks. 83% tarbijatest Baltikumis tasub igapäevaselt ostu eest pangakaardiga, Eestis on see näitaja kõrgeim: 92%, Leedus madalaim  – 73%. 60% tarbijatest Baltikumis on valmis kasutama toidukauplustes iseteeninduskassasid, 35% eestlastest juba teebki seda (Mindscan 2015). 55% tarbijatest Baltikumis teeb enne toidupoodi minekut poenimekirja, 11% teeb seda mobiilis (Mindscan 2016). Aastaks 2020 toimub 85% kogu interaktsioonidest ettevõttega ilma inimestevahelise suhtluseta (Gartner Research).

Nõuanded: veendu, et ettevõtte online ostukeskkond on lihtne ja arusaadav; makse teostamine peab olema kiire, et vältida viimastel ostuprotsessi etappidel tehingu katkestamist; kasuta geosihtimise potentsiaali, et saata tarbijale relevantseid ja ajakohaseid pakkumisi.

„Social Shopping“

Sotsiaalmeedial on väga suur mõju tarbija ostuotsuse kujundamisel. Aina rohkem tarbijatest otsib infot toote või tootja kohta enne ostu sooritamist just sotsiaalmeediast. See meedialiik jätkab kasvamist – praeguseks on üle maailma 2,1  miljardit sotsiaalmeedia kasutajat, 1,7 miljardit teeb seda mobiilis (We Are Social-Digital, Social & Mobile). Müügikeskkond Shopify on elu andnud 160 000 ettevõttele, üks nende online-põhistest lahendustest on Facebook’i kauplused, mis võimaldavad tooteid pakkuda ja müüa Facebooki lehe jagamise teel (Shopify). 

Nõuanded: osale nõuandjana foorumites ja sotsiaalmeedias; kutsu tarbijaid jagama kasutajakogemust oma veebilehel või sotsiaalmeedias; kõige olulisem - kuula oma kliente, suhtle nendega ja tee vajadusel muudatusi, mida kliendid ootavad.

„Made in...“

Järjest rohkem tarbijaid pöörab tähelepanu toote päritolule. Eelistatakse toetada oma ostuga kogukonda või kodumaad. Kodumaise kauba või tooraine eelistamine on teadlik otsus ning see on jõudnud uuele tasemele. 37% tarbjiatest Baltikumis tunnistasid, et ostavad kodumaist toodangut rohkem kui 2-3 aastat tagasi. Peamised põhjused selleks olid kodumaise ettevõtluse toetamine (45%), parem toodete kvaliteet (42%) ja usaldus kohaliku tootja suhtes (41%) (Mindscan 2016).

Nõuanded: kui toode või bränd ei ole kohalik, on võimalik tarbijaga sidet luua jagades sarnaseid väärtusi ja toetades kohalikku ühiskonda; juhul, kui toode või bränd on kohalik, siis rõhuta seda; kasuta brändingus või turundamisel nostalgiat; rõhuta disaini ja pakendi abil toote päritolu.

Kokkuvõtteks võib õelda, et tänapäeva tarbija ootab brändilt aina rohkem lisaväärtust, olgu siis selleks lugu, mida bränd endas kannab või tunne, et muudame kõik koos maailma paremaks.