24. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ülemiste keskuse tegevjuhi Guido Pärnitsa sõnul kulus olulise sertifikaadi saamiseks kolm aastat ja selle nimel on palju tööd ära tehtud. "Keskuse laiendamisel seadsime muulhulgas eesmärgiks, et väheneks saastehulk, igapäevased kommunaalkulud ning kasutatud oleks energiasäästlikumaid lahendusi.” Pärnits selgitas, et BREEAM sertifikaat on rahvusvaheline kvaliteedimärk, mis näitab, et ehitise haldajad töötavad parema sise- ja töökeskkonna nimel.  

“Sertifitseerimise protsess oli kaks korda pikem kui keskuse laiendamise ehituslik osa ning hindamine lõppes tulemusega „hea“. Vaid 2,1% jäi puudu, et saavutada ettekirjutuste järgi „väga hea“, kuid seda võib põhjendada sellega, et pidime leidma kompromisse keskuse vana ja uue osa tehniliseks ühildamiseks. Samas on Ülemiste keskus Baltimaade ainus ostukeskus, millele kõrge tunnustus on omistatud,” selgitas Pärnits tulemust.

BREEAM on maailma mõjukaim ehitiste keskkonnaalase hindamise meetod ja hindamissüsteem – alates selle tutvustamisest 1990. aastal on BREEAMi hinnanguga sertifitseeritud 425 000 ehitist ja veel kaks miljonit ootavad järjekorras hindamist.

Ülemiste keskus on Eesti suurim moe- ja perekeskus, milles on üle 200 kaupluse ja teeninduskoha. Uue Ülemiste kaubanduskeskuse projektikontseptsiooni arhitektiks on hinnatud Norra arhitektuuriettevõte AMB Arkitekter AS ning Eesti arhitektuurifirma Novarc AS ning ehitajaks Fund Ehitus. Keskuse sisekujunduse autoriteks on Joonprojekti sisearhitektid Priit Põldme ja Reet Sepp. Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Linstow International (Norra), mis haldab ja arendab ärikinnisvara Baltimaades (sh 6 kaubanduskeskust Lätis), Norras, Portugalis, Rootsis ja Venemaal. Keskuse laiendust finantseeris SEB 84,5 miljoni euroga.