Ansip lammutab e-kaubanduse barrikaade

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip
Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip esitles täna Brüsselis uut pakki eelnõusid takistuste kõrvaldamiseks, mis kammitsevad Euroopa Liidus piiriülese e-kaubanduse arengut ja on jätnud nii selles sisalduva majanduspotentsiaali seni kasutamata.

Eesmärk on luua kaupade ja teenuste müügiks internetis samasugune suuremate tõrgeteta ühisturg, nagu toimib reaalses maailmas.

Praegu võib takistuseks olla kas või paki kätte toimetamise kõrge kulu – hinnavahed paki toimetamisel teise ELi riiki võivad erineda koduturuga võrreldes kordades. Ülemäära kõrge hind vähendab nõudlust ja kitsendab tarbijate valikuvõimalusi. Kasu võimalikust tehingust jääb olemata. Kõik kokku pärsib Euroopa ettevõtete arengu- ja konkurentsivõimalusi näiteks selliste hiidudega nagu Amazon, mis oluliselt varem e-kaubanduse potentsiaali märkasid.

See on üks probleem, mida täna esitletud eelnõudega tahetakse arstida – komisjon ei lähe nii kaugele, vähemalt esialgu, et kehtestada hinnalagesid, kuid nõuab eelnõukavas suuremat läbipaistvust hindade kujunemise kohta. Sellega loodetakse konkurentsi lisada ja hinnad madalamaks saada, mis avaks soodsamatel tingimustel avarama turu ka Eesti väiketootjatele. 2019. aastal hinnatakse, kas tehtust piisas.

Brüsseli mõttekoda Bruegel tõmbas paralleele rändlustasudega, kus liikmesriikide vahel valitsesid samuti suured käärid, takistades ühtse turu toimimist ja pärssides teenuste arengut. Ka siin ei olnud kohalikel ettevõtetel ei huvi ega ka voli midagi muuta.

Digiturg ei peaks tavaturust erinema

Peale postiteenuse kulu puudutava eelnõu on Euroopa Komisjoni paketis veel kaks eelnõu - üks tagab nii müüjale kui ka ostjale suurema selguse tarbija õigustest ja annab kohalikele instantsidele suurema voli nende õiguste jõustamiseks, teine puudutab geoblokingut ning muud liiki diskrimineerimist näiteks tarbija asukoha või kodakondsuse alusel. Aastapäevad tagasi tekitas paksu pahameelt Pariisi Disneyland, mille eriti soodsad interneti kaudu müüdud paketid ei olnud kättesaadavad kõigile ELi kodanikele. Seda praktikat on lõbustuspark nüüd muutnud. Internetipoes käimine ei pea erinema tavalisest poekülastusest, kus keegi ei hakka tootele hinda kujundama vastavalt kliendi päritoluriigi elatustasemele.

„Liiga sageli ei ole inimestel võimalik internetis ostu sooritades juurde pääseda kõige soodsamatele pakkumistele või jäetakse ost teisest riigist tegemata, kuna postikulud on liiga kõrged. Või muretsetakse, kuidas oma õigusi nõuda, kui midagi valesti peaks minema. Tahame need probleemid lahendada, mis takistavad tarbijatel ja ettevõtetel täielikult ära kasutada võimalusi, mida pakub kaupade ja teenuste müük interneti vahendusel,“ ütles Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Samas ei kohusta diskrimineerimist välistav eelnõu kauba või teenuse müüjat tarnima seda igasse ELi riiki. Samuti ei pea käibemaksust vabastatud väikeettevõtted end maksukohustuslaseks registreerima, et reeglitega vastavuses olla. Need puudutavad kauplemist enamike kaupade ja teenustega, sealhulgas muusika, e-raamatud, tarkvara ja mängud, kuid ei laiene audiovisuaalsele sisule.

Soov ohjeldada USA hiide

Eraldi täpsustas Euroopa Komisjon täna veel audiovisuaalset valdkonda puudutavaid reegleid ning nõudeid internetiplatvormidele.

Kuna teleri kõrvale on tulnud rida uusi kanaleid nagu Netflix ja YouTube, kust inimesed filme ja videoid vaatavad, tahab komisjon ühtlustada ka neid eri kanaleid puudutavad reegleid. Näiteks nõuda et vähemalt 20% nende kataloogides pakutavast sisust oleks Euroopa tootjate sisu. Seda kvoodinõuet on arvuti- ja kommunikatsiooniala ühenduse CCIA (kuhu kuuluvad ka Netflix ja Amazon) asepresident James Waterworth juba jõudnud kritiseerida kui iganenud abinõud 21. sajandil, kirjutas Daily Mail.  

Komisjon tahab ühtlasi, et internetiplatvormid võtaksid suurem vastutuse sisu eest, mida nad vahendavad - ohjeldaksid vihakõnet, kaitseksid alaealisi mitte-eakohase sisu eest, reageeriksid autoriõiguste rikkumisele.

Euroopa Komisjon tahab kõrvaldada takistused, mis pärsivad Euroopa oma internetiplatvormide arengut. Praegu domineerivad valdavalt USA ja Aasia platvormid, ELi osakaal suurimate internetiplatvormide turul on vaid 4%.

Komisjoni eelnõude avaldamise eel läkitasid Suurbritannia, Rootsi ja veel 12 riiki – Eesti sealhulgas – komisjonile ühise kirja, milles kutsuti üles internetiteenuseid mitte üle reguleerima. Vastukaaluks Saksamaa ja Prantsusmaa üleskutsetele ohjeldada eelkõige USA tehnoloogiahiidude kasvavat mõju Euroopa turul.

Tuleks hoiduda reeglitest, mis mõõdavad kõigile ühe puuga ning kaaluda alternatiive, enne kui kehtestatakse uusi koormavaid reegleid, vahendas agentuur Bloomberg ELi eesistujariigile Hollandile läkitatud kirja. Kirjale on alla kirjutanud veel Belgia, Bulgaaria, Soome, Taani, Iirimaa, Tšehhi, Poola, Luksemburg, Sloveenia ning kolm Balti riiki.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

8 põhjust, miks valida PilveNAV

PilveNAV on veebipõhine ja kuutasuline majandustarkvara arenevale ettevõttele, mis kasvab koos ettevõttega. Tarkvara on saadaval valmislahendusena ja taskukohase hinnaga.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara