Autor: Kaubandus.ee • 27. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valitsuskabinetis arutatud sätetest enamus on läbinud ministeeriumide esimese kooskõlastusringi tubakaseaduse eelmise muutmise käigus, kuid eelnõu menetluse kiirendamiseks ja EL direktiivi õigeaegse üle võtmise tagamiseks otsustati edasi minna ainult direktiivi sätetega. Tubakadoodete ja seonduvate toodete väljapaneku piiramine müügikohas ja müügiedenduse keeld on tubakapoliitika rohelise raamatu meetmed. 

Tegemist on tubakaseaduse kolmanda muutmisega tänavu. Esimese muudatuse eesmärk oli üle võtta 20. mail 2016 kehtima hakanud  EL tubakadirektiiv, mis sisaldab mitmeid tubakatoodete pakendamise ja märgistamise sätteid, sh pilthoiatuste lisamise kohustust.

Tubakaseaduse muutmise teine ring on riigikogus menetluses ning selles sisalduvad peamiselt elektroonilistele sigarettidele kehtestatud nõuded ning tubakatoodete ja seonduvate toodete piiriülese kaugmüügi keeld.

Eestis suri 2011. aastal suitsetamisega seotud haiguste tõttu 3 790 inimest. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega suri Eestis suitsetamisega seotud haiguste tõttu 1,5 rohkem elanikke (100 000 elaniku kohta).

2014. a Eesti täiskasvanud elanike tervisekäitumise uuringu tulemuste järgi on 22,1% 16–64 aastastest elanikest igapäevasuitsetajad ning 7,3% juhusuitsetajad. Kõige rohkem igapäevasuitsetajaid on 25-34-aastaste hulgas. 11-, 13- ja 15-aastastest kooliõpilastest oli suitsu proovinud 7,9%,

„Tubakaseaduse muutmise eesmärk on vähendada Eestis igapäevasuitsetajate hulka ning seega ka suitsetamisega kaasnevaid terviseriske, kahjusid ja kulusid,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Suitsetamisest tulenevate terviseprobleemidega seotud majanduslik kahju on riigile ja maksumaksjale vähemalt 65,5 miljonit eurot aastas. Seepärast tahame võrdsustada kõik uudsed suitsetatavad ja mittesuitsetatavad tubakatooted tavasigarettidega ning kohelda seaduses kõiki tubakatooteid võrdselt – olgu tegu sigareti, e-sigareti või millegi kolmandaga.“

Müügikohtades tubakatoodete väljapaneku ja kaubamärkide esitlemise piiramisega soovib riik ennetada suitsetamise alustamist alaealiste seas ning aidata neid, kel plaanis sellest loobuda. „Tubaka kättesaadavus noortel on jätkuvalt hea ja see on tõsine probleem. Selleks et vältida kassade juures impulsiivseid oste, on mõistlik panna tubakatooted silma alt ära. Kes juba suitsetab, saab oma suitsupaki ikka kätte, teistel on aga lihtsam alustamisest hoiduda,“ rääkis minister.

Tubakatoodete väljapaneku piiramise ja üleminekuaja detaile täpsustatakse eelnõu koostamise käigus.

Lisaks said heakskiidu ettepanekud sätestada alaealiste kontrollostud ja dokumentide küsimise nõue. „Selle eesmärk on anda politseiametnikule võimalus kontrollida tubakatoodete müümist alaealistele, kaasates selleks vajadusel vähemalt 16-aastast noort,“ sõnas Ossinovski.

Kui seni võib müüja kahtluse korral dokumenti küsida, siis kavandatava muudatuse korral on dokumendi küsimine kohustuslik. Ministri kinnitusel ei pea siiski hakkama dokumenti küsima inimeselt, kes näeb ilmselgelt vanem välja.