Autor: Kaubandus.ee • 7. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Uuringust nähtuv väikene alkoholi tarbimise langus on positiivne ilming, kuid rõõmustamiseks pole palju põhjust. Alkoholist tingitud surmade arv on jäänud samale tasemele ning mõjud üksikisikule ja ühiskonnale endiselt liiga suured,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Eestil on siin veel pikk tee minna ja aeg on astuda alkoholipoliitikas järgmisi samme, et vähendada alkoholi kättesaadavust, atraktiivsust ja nõudlust. On kahjuks vähe kaupu, mida saab Eestis nii hästi kätte kui alkoholi.“

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul võib oletada, et vähenenud on alkoholi mõõdukalt tarbivate inimeste hulk, samas liigtarvitamine pole muutunud või on tõusnud. „Mõõdukad tarbijad on alkoholi kogust vähendanud, kuid suuri alkoholitarvitajaid pole me aidata saanud. Samuti on suurenemas Läti kui odavama aktsiisiga turu mõju. Päris nii see ei tööta, et aktsiis tõusis, tarbimine vähenes ja jätkame samas vaimus – peame ära kasutama kogu paketi meetmeid, mis aitaksid alkoholi tarbimist vähendada.“ 

Konjunktuuriinstituudi küsitluse andmetel pooldab 85% Eesti elanikest piirangutega alkoholipoliitikat. Liberaalset alkoholipoliitikat pooldas mullu 6% elanikest ja see on püsinud aastate lõikes samal tasemel. Valdav osa elanikest toetas mullu alkoholi välireklaami keelustamist, samuti reklaami keelamist raadio- ja telekanalites ning sotsiaal- ja trükimeedias. Rohkem sallitakse reklaami müügikohtades. Samuti toetatakse alkohoolsete jookide müügikeeldu poodides, mis ei ole alkoholi- ega toidupoed.

Tervise Arengu Instituudi direktori Maris Jesse sõnul põhjustab alkohol aastas üle 1000 surma ning suurel hulgal tervisekahjustusi. „Meil on hea meel, et tarbimine on vähenenud, kuid seni ei kajastu see veel tervisekahjude vähenemisena ja seepärast on vaja edasi pingutada. Põhilised märksõnad on kättesaadavus, reklaam ja ravi,“ lausus Jesse.

Konjunktuuriinstituudi andmetel tarbiti mullu Eestis täiskasvanu kohta (15+ vanuses elanikud)  10,3 liitrit absoluutalkoholi aastas.  WHO hinnangul võiks see hulk olla 6 liitrit absoluutalkoholi täiskasvanu kohta, Eestis on sihiks seatud 5 liitrit elaniku kohta aastas.