Autor: Kaubandus.ee • 22. august 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„2016. aasta kevadel oli eluga tervikuna rahul 81% Eesti kodanikest,“ sõnas Emori uuringuekspert Aivar Voog. „Keskmisest rahulolevamad on alla 40-aastased ning alles õppivad kodanikud, samuti iseenda tööandjad, juhtivatel ametikohtadel ning ametnikena töötavad elanikud. Euroopa Liidus keskmiselt oli oma eluga tervikuna rahul 80% kodanikest, see tähendab, et Eesti kodanike rahulolu jääb üsna samale tasemele kui rahulolu eurooplaste seas keskmiselt – olles 1% võrra kõrgem.“

„Eesti majanduslikku olukorda pidas väga heaks või pigem heaks 48% Eesti elanikest. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti kodanikud oma riigi olukorra suhtes positiivsemad – Euroopas tervikuna hindas oma riigi majanduslikku olukorda pigem heaks või väga heaks 39% ning 57% jaoks oli olukord pigem halb või väga halb,“ rääkis Voog. „Samuti pidas 74% Eesti kodanikest oma leibkonna majanduslikku olukorda väga heaks või pigem heaks, mis on 6% võrra kõrgem näitaja kui Euroopas keskmiselt. “  

Hoolimata valdavalt kriitilistest hinnangutest Eesti majandusele eristuvad eestlased jätkuvalt usuga leibkonna majandusliku olukorra paranemisse. Sellised optimiste on Eestis  32% kodanikest, samas kui Euroopas on neid vähem - 22%.

Voog märkis, et kui Euroopa Liidu kodanikud peavad olulisimaks probleemiks töötust (33%), siis eestlaste jaoks on suurim probleem immigratsioon (30%). „Immigratsiooni kõrval peavad Eesti elanikud oluliseks probleemiks riiklikul tasandil ka majanduslikku olukorda – nii arvab 27% elanikest. Samaväärseks probleemiks on eestlaste seas tõusnud tervis ja sotsiaalkindlustus (võrreldes 2015. aasta sügisega +6%).“

Eurobaromeetri uuring number 85 viidi läbi 2016. aasta 21. maist kuni 31. maini Euroopa Liidu 28 liikmesriigis, viies kandidaatriigis (Türgis, endises Jugoslaavia Vabariigis Makedoonias, Montenegros, Serbias ja Albaanias) ning Põhja-Küprosel.  Kokku küsitleti 1012 Eestis elavat Euroopa Liidu kodanikku.