Autor: Igor Habal • 2. september 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2016. aasta II poolaasta jätkub kodupoodide arendamise ja laienemise tähe all. Pirital avab sügisel uksed endine linnavalitsuse hoone, mis rekonstrueeritakse Pirita Keskuseks, kus mitmete toitlustus- ja teeninduskohtade kõrval asuvad ankurüürnikena tegutsema Rimi ja MyFitness. Rimi ja Selver laiendavad oma geograafilist haaret Tähesaju Selveri ja Tööstuse Rimi näol, millest viimane on samas kohas asunud Säästumarketi ümberehitus ja laiendus.

Suurimaks sündmuseks saab endise relvatehase krundile kerkiva Arsenali keskuse avamine, mis erinevalt enamikest kaubanduskeskustest hakkab toimima vanas rekonstrueeritud kestas, millest Arsenali puhul on punastest tellistest tsaariaegsed hooned. Arsenali keskuse ankurüürnikuks saab Selver ning sarnaselt paljudele teistele linnaosadele saab sellest Põhja-Tallinna esimene kaubanduskeskus, mis on senisest enam keskendunud toitlustusele ja vaba aja võimalustele. Ligi 10 000 m2 kaubanduspinna kõrvale ehitatakse välja ka umbes 5000 m2 büroopinda.

Elanikkonna paranenud heaolu ning piirkonna jätkuv areng on olnud eeltingimusteks sellele, et aasta lõpus avab Maardu linnas uksed renoveeritud Maardu Kodukeskus. Keskuse ankurüürnikuks saab Selver. Aasta teises pooles lisandub Tallinna ja selle lähiümbruse turule kaubanduskeskustes üüripinna näol umbes 25 000 m2.

Kui palju kaubanduspinda tuleb juurde 2017. aastal?

Kui vaadata kaugemasse perioodi ehk 2017. aastasse, siis üldpildis näeme sarnaste arengute jätkumist. Hobikaubamajade turule toovad täiendust Rocca Al Maresse kerkiv Bauhaus, ESPAKi uus hoone Veerenni tänaval ning võib-olla ka järjest arenevasse Tähesaju Citysse lisandub Hortese kaubamaja. Need lisanduvad toovad olemasolevale turule juurde umbes 25 000 m2 suletud netopinda.

Tallinna lähiümbruse kasvava elanikkonnaga ja nende vajadustega suurenevat turgu rikastab Peetri alevikku kerkiv rohkem liikumisega ja tervisega seotud valdkondadele suunatud Flow Ülemiste. Piirkondlike keskustena on välja hõigatud Tallinna teise Maxima XXX avamine Õismäel ning Norde Centrumi II etapi avamine. Tallinna sadama suunaline Norde Centrum ehitatakse plaanide järgi pea kaks korda suuremaks, pakkudes 18 000 m2 kaubanduspinda rohkem kui 50 poele. Lisaks laienevale Rimile avavad üürnike seas uksed TradeHouse’i esinduskauplus ja Calle alkoholikauplus.

Järgmise aasta suurimaks sündmuseks on aga uuenenud Balti jaama turu avamine. Rekonstrueeritud jaama turul on pinda kokku 25 000 m2, millest kaubanduspinda 15 000m2. Sarnaselt Arsenalile säilitatakse ka Balti jaama turu ehitiste ajalooline ilme ning endise turu isikupära. Lisaks traditsioonilisele turukaubandusele hakkab keskuses olema MyFitness ja Selver, samuti mitmed butiigid ja tänavatoidu ala.

Kas kõik pooleliolevad kaubanduskeskused saavad valmis?

Ülejäänud ehituses olevatest ning ka veel alustamata projektidest on tänasel päeval kõige kaugemale jõudnud Peterburi tee alguses kerkiv T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskus, mis kujuneb üheks osaks Ülemistele rajatavast Tallinna ühistranspordisõlmest. Pro Kapitali arendatava keskuse ca 55 000 m2 üüripinal on ruumi rohkem kui 200 poele. Samaks, 2018. aastaks peaks valmima ka sadamapiirkonna uueks visiitkaardiks pürgiv Porto Franco, mis lisaks ca 40 000 m2 kaubanduspinnale soovib turule tuua ka ca 30 000 m2 büroopinda, aidates kogu piirkonna arengule kaasa.

Punase tänava äärde kerkiva Tallink City arendus, kuhu on kavandatud ca 70 000 m2 äripinda, on I etapi käigus panustanud rohkem elanikkonna üha kasvava liikumisharrastuste rahuldamisele ning ehitab 2017. aastaks välja Tallinki Tennisekeskuse, kus hakkab olema 14 tenniseväljakut, 10 sulgpalliväljakut, jõusaal, mitmed fitnessi saalid ning olmeruumid. Kaubanduskeskuse osa on aga lükatud määramatusse tulevikku. Konkreetsust pole selgunud ka Laagri aleviku territooriumile kavandatava Baltikumi suurimaks kaubanduspargiks pürgida sooviv Gate Tallinna plaanidest, kus lisaks kaubanduspindadele paikneksid ka lao-, logistika- ja äriruumid.

Lisaks nendele arendustele on töös ka mõned kesklinna arendused, millest kõige julgemalt on räägitud Tallinna Kaubamaja ümberehitamisest. Selle käigus asendatakse kõik kvartali hooned uutega ning muudetakse ka kesklinna liikluskorraldust. Lõpptulemusena suureneb Tallinna Kaubamaja pind kuni 2,5 korda, saades endale kaasaegse euroopaliku linna- ja ostukeskkonna. Kogu kvartali arendus peaks lõpule jõudma 2022. – 23. aastal.

Kaubanduskeskuste hoogsa arenduse tõttu ühe rohkem varju jäänud tänavakaubandus võib lähiaastatel linna südames taas end aktiivsemalt kehtestada, kui peaks realiseeruma nn peatänava projekt. Peatänav ulatuks Vabaduse väljakust Jaani kiriku juures kuni Narva maantee ning Pronksi/Jõe tänava ristmikuni. See peaks andma kesklinna autode arvelt jalakäijatele ning kergliiklejatele tagasi, tekitades senisest intensiivsemat jalakäijate liiklusvoog, mis peaks soodustama selle piirkonna tänavakaubanduse arengut.

Miks suurprojektide ehitused venivad?

Oluliseks põhjuseks, miks tulevaste suurprojektide ehitused venivad ning uute omad pole kindlamatel jalgadel realiseeruma hakanud, peitub esiteks juba olemasolevas väljakujunenud kaubandusturus, kus kaubanduspinna osas ühe elaniku kohta on Tallinn juba täna Euroopa üks suurimaid ning iga uue keskuse rajamisel jääb olemasolevatele turuosalistele vähem raha kätte. Samas on ka paljudele arendajatele selgeks saanud, et turg on tänaseks päevaks küllastunud ning kasv saab tulla vaid suurema ostujõu või elanikkonna suurenemise arvelt, mille kasvu prognoos tulevikus on kas väike  või mõõdukas.

Teiseks on tänased kaupmehed üsna hästi end olemasolevatest keskustes positsioneerinud, mistõttu võib uute keskuste rajamisega esinema turukannibalismi, kus uues keskuses asuv pood konkureerib sama keti vana keskuse poega, see on arendajaid sundinud keskuste arendamisel rohkem pingutama uute välisbrändide toomisel, kes aga tulenevalt Eesti turu väiksusest on otsuste tegemisel võtnud ettevaatliku positsiooni.

Kolmandaks valitseb juba olemasolevate kauplustes tööjõupuudus, mis seab loomulikke piiranguid ka uute keskuste ehitamisele. Seda kõike arvesse võttes ei ole imekspandav, kui mitmed juba tänasel päeval välja hõigatud keskused ei realiseeru või ehitatakse järk-järgult etappide kaupa välja. Seetõttu võib öelda, et suurte kaubanduskeskuste arendusperioodid pikenevad juba tänasel päeval ning lähitulevikus ei hakka nad kindlasti lühenema.

Piirkondlike kodupoodide arendamise kõrval kaubanduspindade turu kõige iseloomulikumaks trendiks on kaubanduskeskuste muutumine piirkonna ja vaba aja keskusteks. Praktiliselt kõik täna laieneda soovivad või uusarendusena turule tulevad keskused on rääkinud meelelahutus- ja toitlustuspindade ning teenuste osakaalu suurenemisest keskuse äripinna suhtes, mis asendab traditsioonilise kaubanduspinna rolli keskuse tõmbekohana.

Üsna tihti on aga selle tulemuseks uute keskuste äärmiselt sarnane kontseptsioon, kus meelelahutusvajadus katab ära kino, spordi ja vaba aja harrastuse jõusaal, lisaks erinevad söögikohad. Seetõttu võivad uued keskused kontseptsiooni mõttes küll vanadest erineda, kuid omavahel võrrelduna on nad äärmiselt sarnased. Hetkel, kui uue kontseptsiooniga keskuste arv on veel väike, ei põhjusta see neile erilisi probleeme, kuid selliste keskuste lisandumisel hakkab tarbija samamoodi soovima eristumist ning tänasel päeval levinud kontseptsioon ei pruugi neid enam rahuldada.