Uuring: Kui palju eestlastest käib Läti piiril alkoholi ostmas?

alkohol
Läti piiripoodidest on alkoholi ostnud või lasknud tuua 28 protsenti...

Uuringufirma Norstati Eesti-Läti alkoholi piirikaubanduse uuring näitab, et tänavu on Läti piiripoodidest alkoholi ise ostnud või lasknud tuua 28 protsenti tööealistest eestimaalastest.

  • Piirikaubandus Lätiga on kasvanud hüppeliselt pärast veebruaris toimunud alkoholiaktsiisi tõusu.
  • 28% tööealisest Eesti elanikkonnast on Läti piiripoodidest ostnud või tellinud alkoholi. Rohkem, kui iga 4 inimene on seotud piiriülese alkoholikaubandusega.
  • Läti piirikauplustest käivad ostmas igas vanuses inimesi, kellel on keskmine sissetulek (600-1000 eurot). Uuringust selgus, et mehed (58%) külastavad rohkem piiriülest alkoholikauplust kui naised.
  • Läti piiri äärest on alkoholi käinud ostmas 70% Valgamaa tööealisest elanikkonnast. Umbes pooled Põlva- ja Võru maakonnast ning kolmandik Tartu-, Pärnu- ja Järvamaalt.
  • Ida-Virumaa elanikele ei tasu reis Läti piirile ära ning nad saavad odavat alkoholi Venemaalt.
  • 55% uuringule vastajatest on käinud vähemalt ühe korra Läti piiril olevas alkoholikaupluses. Kuid 27% on sealt ostu sooritanud 2-3 korda ning 14% lausa üle kolme korra.
  • Algselt on inimesed külastanud piiriäärset alkoholikauplust läbisõidul olles, kuid vastajad ütlesid, et nad läheksid kindlasti sinna kauplusesse tagasi ja sooritaksid suurema ostu.
  • Pea 90% Valgamaa elanikest on Läti piiril asuvat alkoholipoodi külastanud 2 või rohkem korda. Teise maakonnana on Pärnumaa, kus 59% on külastanud Läti piiril olevat alkoholikauplust.
  • 60% vastajatest ütlesid, et ostureid Läti alkoholikauplusesse tasus kindlasti ära ning kõigest 16% ütles, et see ei tasunud ära ning nad ei lähe enam tagasi.
  • Lõuna-Eesti piirkonnas on 90% inimesi, kes ütlevad, et see reis Läti piiriäärsesse alkoholikauplusesse tasus ära.
  • 85% kliente ostsid alkoholi enda tarbeks lubatud piiride sees. (enda tarbeks on lubatud osta kuni 10 liitrit kanget alkoholi).
  • Õlut ja siidrit osteti alla 10 liitri 57% juhtudel ning 10-50 liitrit 30% juhtudel.
  • 78% ostavad alkoholi enda tarbeks, kuid 22% seda ei tee ning see ei ole lubatud.
  • 60% inimestest, kes ostsid alkoholi, siis nad ostsid Lätis ka veel midagi muud – selleks võib olla kütus, toidukaubad jms.
  • Kui nõudlus on, siis tuleb peagi  ka pakkumine järele ning paraneb kohapealne infrastruktuur. Ehk kokkuvõttes hakkavad inimesed rohkem Läti kaupu tarbima ja selle taustal piirikaubandus intensiivistub.
  • Kui inimestelt uuriti, kas nad soovivad rangemat alkoholipoliitikat, siis olid enamuses selle poolt, kuid 49% vastajatest ei soovi alkoholi eest rohkem maksta ning nad sooviksid näha Eestis madalamaid alkoholiaktsiise.

 

  • Kaupmeeste Liidu andmetel on 2016. aasta esimese seitsme kuu jooksul on oluliselt langenud nii kange kui ka lahja alkoholi müügimahud. Kõige suurem alkoholimüügi langus on olnud Valga-, Võru-, ja Põlvamaal, kus mõnes kaupluses on müük langenud isegi 57%.
  • Teistes Eesti piirkondades algas tugevam, kuni 35-protsendiline müügimahu langus aprillis, mil hoogustus Eesti-Läti suunal alkoholiturism.
  • Kaupmeeste Liit näeb, et alkoholi tarbimine Eestis ei vähene, vaid inimesed ostavad seda mujalt. Müügimahu langus puudutab enam väikekaupmeest ja kohalikke töökohti.
  • Kui alkoholi müük jätkab suurt langust, siis toimub hindade korrektuur muudes toidukaupades.
  • Eesti Õlletootjate Liidu sõnul on leidnud soomlased ka tee Lätti ning see avaldab tõsist mõju turiste teenindavale sektorile
  • Õlleliidu analüüs: Aktsiisitõusudest maksulaekumine kokkuvõttes kahaneb juba 2016. a, kahanemine süveneb 2017. aastal. 2016 ostetakse Lätist õlut 8% Eesti tarbimisest ja 2017 juba 13%.

 

Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu, Kaupmeeste Liidu ja Eesti Õlletootjate Liidu ettepanek valitsusele on jätta ära 2017. aasta algusse planeeritud alkoholiaktsiisi tõus 10 %, et lasta turul rahuneda ning ennetada ärilist lisamotivatsiooni teha investeeringuid piirikaubanduse laiendamiseks. Samaaegselt soovitavad nad teha riigil mõjuanalüüsid selle kohta, mida piirikaubandus endaga erinevatele sektoritele kaasa toob ning teha edasised aktsiisitõusu otsused vaid mõjuanalüüse arvestades.

Norstat viis veebipaneeli meetodil tehtud küsitluse läbi augustis 2016. Küsitluse valim oli 1000 inimest juhuvalikuga vanuses 18-64. Kvootvalim vastas soo, vanuse, keele ja maakonna lõikes Eesti rahvastikujaotusele.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

SALONSHOP BALTIC OÜ otsib TURUNDUSJUHTI

Salonshop Baltic AS

31. detsember 2018

Tarkvara

RTT kaasaegne kassatarkvara

Kassatarkvara oluliseks eesmärgiks on pakkuda kliendile kiiret ja mugavat teenindust. Suureks trendiks on saanud mobiilsus ehk tarkvara saab kasutada ka nutitelefonis või tahvelarvutis. Loe lähemalt, mis on kassatarkvara valikul oluline ning milliseid eeliseid annab RTT kassatarkvara.

AccountStudio - lihtsalt kohandatav terviklik äritarkvara

Äritarkvara, mida on võimalik kohandada erinevate nõudmiste ja tegevusaladega väike- ja suurettevõtetele. Tarkvara liidestab ettevõtte e-poe nii, et tehingud e-poes kajastuvad ilma valu ja vaevata nii laos kui ka raamatupidamises.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara