E-kaubanduse kasutajad tellivad tooteid ja teenuseid internetist üha sagedamini

E-kaubanduse kasutajad tellivad tooteid ja teenuse
E-kaubanduse kasutajad tellivad tooteid ja teenuse

Kodune internetiühendus oli 2016. aasta I kvartalis 86%-l leibkondadest, teatab Statistikaamet. Suurenenud on viimase aasta jooksul enam kui viiel korral e-kaubanduse teenuseid kasutanute osatähtsus.

Jätkuvalt on kõige populaarsem internetiühendus juhtmega või juhtmevaba püsiühendus, mida kasutas 90% internetiühendusega leibkondadest. Lasteta leibkondadest oli juhtmega või juhtmevaba interneti püsiühendus 88%-l ja lastega leibkondadest 92%-l. Märgatavalt on tõusnud mobiilse internetiühenduse kasutamine. Kui 2015. aasta I kvartali seisuga oli mobiilne internet veidi enam kui pooltel internetiühendusega leibkondadel (56%), siis 2016. aasta I kvartali andmetel pisut üle kolmveerandil (78%). Juhtmega või juhtmevaba püsiühenduse kasutamine on populaarsem linnas elavates leibkondades ning mobiilse interneti kasutamine maa-asulates elavates leibkondades. Koduse internetiühenduse puudumise põhjusena nimetasid leibkonnad kõige enam vajaduse või huvi puudumist.

16–74-aastasest internetikasutajast kasutas internetti viimase 3 kuu jooksul pangatoiminguteks, ajalehtede ja ajakirjade lugemiseks, e-posti kasutamiseks ning toodete ja teenuste kohta info otsimiseks üheksa inimest kümnest. Internetis kuulas muusikat 64% ning vaatas mõnda telesaadet (sh otseülekanded ja järelvaatamised) 43% 16–74-aastasest internetikasutajatest.

Interneti vahendusel on viimase 12 kuu jooksul tooteid ja teenuseid ostnud veidi üle poole (56%) 16–74-aastastest. E-kaubanduse kasutajate hulgas on naisi 6 protsendipunkti rohkem kui mehi. Kõige enam osteti internetist reisi- ja majutusteenuseid (59% e-kaubanduse kasutajatest), kontserdi-, kino-, teatri- jm ürituste pileteid (55%), kindlustuspoliise (sh paketis olevaid) (53%) ning rõivaid, jalatseid ja sporditarbeid (51%).

Veidi alla kolmveerandi (73%) e-kaubanduse kasutajatest ostis I kvartalis internetist kaupu või teenuseid kuni viiel korral. Tihedamini (3–5 korda) ostsid internetist nooremad (16–24-aastased) ning harvem (1–2 korda) eakamad (65–74-aastased) e-kaubanduse kasutajad. Internetist ostetud kaupade maksumus (v.a kulutused aktsiatele jm finantsteenustele) jäi 43%-l juhtudest vahemikku 100–499 eurot. Üle 500 euro eest internetist ostjate hulgas oli mehi rohkem kui naisi. Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga suurenes internetist tihedamini kui viis korda ostjate osatähtsus 3 protsendipunkti ning üle 500 euro kulutajate osatähtsus 2 protsendipunkti.

Ettevõtlusvaldkonnas on üha enam hakanud levima pilveteenuste kasutamine, mille eesmärk on jagada veebi kaudu ressurssi – tarkvara, riistvara või nende kombinatsioone. Enam kui viiendik Eesti ettevõtetest on ostnud tasulisi pilveteenuseid. Pilveteenustest kasutatakse enim finants- ja rakendustarkvara, kontoritarkvara, failide säilitamise ja salvestamise teenust ning e-postiteenuseid. Suurimad tasulise pilveteenuse kasutajad on info- ja side valdkonna ettevõtted (54%), kes on ka ise pilveteenuste pakkujad.

Uue trendina on kiirelt levimas suurandmete (big data) kasutamine. Suurandmed tekivad digitehnoloogia rakendamisel ja neid edastatakse automaatselt seadmest seadmesse. Niisugused andmed tekivad näiteks tootmisprotsessi sensoritelt, erinevate tehingute logidena aga ka erinevate sotsiaalmeedia tegevuste kaudu. Suurandmeid on analüüsinud 13% Eesti ettevõtetest ning enamikus neist analüüsisid suurandmeid ettevõtte oma töötajad. Kõige rohkem analüüsivad suurandmeid info- ja side valdkonna ettevõtted (29%), veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlusega tegelevad ettevõtted (28%) ning finants- ja kindlustusettevõtted (21%).

Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib Statistikaamet iga aasta II kvartalis. 2005–2013 uuriti seda tööjõu-uuringu lisana, alates 2014. aastast iseseisva uuringuna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkond erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel.

Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib Statistikaamet 2001. aastast. 2016. aastal osales uuringus 3400 ettevõtet. Vaatlus hõlmab 10 ja enama hõivatuga ettevõtteid.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

SALONSHOP BALTIC OÜ otsib TURUNDUSJUHTI

Salonshop Baltic AS

31. detsember 2018

Tarkvara

RTT kaasaegne kassatarkvara

Kassatarkvara oluliseks eesmärgiks on pakkuda kliendile kiiret ja mugavat teenindust. Suureks trendiks on saanud mobiilsus ehk tarkvara saab kasutada ka nutitelefonis või tahvelarvutis. Loe lähemalt, mis on kassatarkvara valikul oluline ning milliseid eeliseid annab RTT kassatarkvara.

AccountStudio - lihtsalt kohandatav terviklik äritarkvara

Äritarkvara, mida on võimalik kohandada erinevate nõudmiste ja tegevusaladega väike- ja suurettevõtetele. Tarkvara liidestab ettevõtte e-poe nii, et tehingud e-poes kajastuvad ilma valu ja vaevata nii laos kui ka raamatupidamises.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara