6. oktoober 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestlaste jaoks käib hea teenindus hea tava juurde ning Sakkovi sõnul on viisaka teenindusega võimalik raha teenida. „Inimestele meeldib Tallinna Lennujaam. Kui ma lennujaama tööle (toim. Sakkov töötas Tallinna Lennujaamas 2009-2015) läksin, siis teeniti reisija kohta seitse eurot ning kui ma ära läksin siis juba 14 eurot,“ rääkis Sakkov. Lisades, et tegemist on siiski reaalse äriga.

Sakkov on kindel, et õnnelik klient paneb käe taskusse parema meelega, kui õnnetu klient. „Igal juhul tasub pingutada ükskõik mis äris, et kliendid oleksid maksimaalselt õnnelikud.“

„Kui me hakkasime lennujaama paremaks muutma, siis meil ei olnud midagi. Me katsetasime, aga põhiline trikk oli see, et me kuulasime kliente ning seeläbi arendasime ja muutsime lennujaama paremaks,“ rääkis Sakkov. Näiteks üks klient läks oma kümnele sõbrale rääkima, et lennujaam kuulas tema ettepanekut ning viis selle ellu.

See, millega on võimalik klienti ära võluda on suurem samm ja suuremad asjad. „Meil lennujaamas oli selleks raamatukogu. Pärast selle tegemist hakkas lennujaam inimestele rohkem meeldima ning nad tundsid uhkust.“

Sakkovi sõnul raamatukogu ise midagi sisse ei too, selle käive on null, kuid see veab muud ärid käima. „Kogu see süsteem on üles ehitatud klientide rahast ning päris raske on seda mujal järgi teha,“ ütles Sakkov ning lisas, et hiljem õnnestus see idee rendile anda Rahva Raamatule ning sedasi said nad sellega ka raha teenida.