20. oktoober 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viimase kolme kuu jooksul on veebist ostjaid olnud 63% ning järgmise ostu plaanib veebi abil teha ligi 80% elanikkonnast.  Samas on nutitelefonide võimalused veel kaupmeeste poolt suuresti kasutamata ja ostjate poolt avastamata, ehkki internet on nutitelefonis inimestega kaasas kogu aeg.

Täna kasutab internetti laua- või sülearvutis 95% inimestest ning nutitelefonide ja tahvlite osakaal surfamisel on samuti arvestatav 66%. Kuid ostude sooritamised eelpool nimetatud seadmetes on hoopis teistes suurusjärkudes: süle- või lauaarvuteid on ostmiseks kasutanud 59% inimestest ning nutitelefone ja tahvelid 15% tarbijatest. 

Mobiilidel tundub igal juhul olevat tarbimisel ainult toetav funktsioon, sest ostukohas kasutatakse neid pigem toodete pildistamiseks või lisainfo ostmiseks. Mobiilseid sooduskuponge, ostuboonuseid või kliendikaarte kasutab alla 10% tarbijatest. Ka mobiiliga maksjate osakaal on väike, seda võimalust kasutab ainult 12% tarbijatest.

Seega on e-pood kolinud küll meie lauale (süle- või lauarvuti abil), aga sealt edasi taskusse on tal veel omajagu teed minna. Kaubandus- ja teenusepakkujate  tänane suurim väljakutse on saada tarbijatele sama turvaliseks ja omaseks  nagu nutitelefonides jälgitavad sotsiaalmeediakeskkonnad või muud igapäevaelu lihtsustavad rakendused. 

Uuringu käigus küsitleti 1003 Eestimaa elanikku vanuses 18+ aastat ning valim oli esinduslik vastavaealiste internetikasutajate suhtes. Küsitlus viidi läbi septembris 2016 veebiintervjuudena.