2. detsember 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alkoholi tarbimine peab samamoodi langema nagu müük on seda juba teinud

Jaanus Vihand, Katja Ljubobratets, Kristi Lomp ja Katrin Bats
Foto: Kaupmeeste Liit
Loe, mida arvavad jaekettide esindajad alkoholi müügi langusest ja tarbimisest ning müügi piiramisest.

Coop Eesti juhatuse esimees Jaanus Vihand rääkis Tervise Arengu Instituudi Alkoholikonverentsil, et tootjad ning kaupmehed on valmis panustama alkoholipoliitika kujundamisesse. „Kaupmeeste huvi ei ole müüa võimalikult palju alkoholi, vaid see, et seda ostetakse Eesti kauplustest, mitte Lätist,“ ütles Vihand ja lisas, et nende väga suur huvi on see, et rahvas oleks tervislik ja teadlik.

Vihand rääkis ka seda, et neil tuleb peagi private label alkohoolsetele toodetele kiri, kui palju absoluut alkoholi see sisaldab ning ta usub, et see saab järgmisel aastal uueks normaalsuseks, kus selline info on kõikidel alkoholipudelitel.

Coopi oma kaubamärgi õllepudeli tagumine silt

„Alkoholi tarbimine algab meist endist. Näiteks meie ettevõttes on alkoholi tarbimine ja kinkimine keelatud,“ ütles Maxima Eesti kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets. Ta lisas, et nad soovivad, et Eestis läheks hästi ning nad hoolivad inimestest. Ljubobratets ütles, et isiklikult saab iga inimene olla eeskujuks teistele nagu lapsevanem lapsele, kus ei tohiks nii palju näpuga vibutada vaid rääkida, mis on halb ja hea.  

Selveri juhataja Kristi Lombil on äärmiselt hea meel, et alkoholi tarbimise probleem on laiemalt kõlapinda saanud ning see ei ole ainult kassapidajate õlgadel. „Nüüd on toeks ka kampaaniad ning teavitustegevused.“ Lomp lisas, et kauplustes toetavad kassapidajaid juba ka külastajad.

Lomp avaldas nördimust selles osas, et jaekettide esindajad on osalenud erinevatel ümarlaudadel, kuid neid on võetud kuulda suhteliselt vähe.

Rimi on juba alkoholipoliitikat mõjutanud ja eelkõige sellega, et nad on rääkinud enda 3000 inimesega, kelle hulgas on täna väga selgelt näha suhtumise muutust. „Meie teenindajad ei ole alkoholi praeguste testostmise tulemustega rahul ning nad tahavad, et need tulemused oleksid veel paremad,“ ütles Rimi Eesti Food kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats.

Kas jaeketid on valmis vastu võtma alkoholimüügi languse?

Selveri juhataja sõnul ei pea alkoholi müük langema, vaid selle tarbimine. „Kui me räägime täna piirkondadest, mis jäävad Lõuna-Eesti piirile, siis me näeme käibe langust kuid mitte tarbimise langust,“ selgitas Lomp. Lisades, et see oleks üllas tulevik, kui tarbimine langeks, sest käibe languse oleme juba vastu võtnud.

„Me oleme juba teatud poodide sortimendist välja võtnud madalama hinnaga kange alkoholi, et teenindajatel ei oleks alkoholijoobes klientide teenindamine raskendatud,“ ütles Bats ning lisas, et nad ei ole nendes poodides käibe langust näinud. Tema sõnul tulevad need inimesed poodi parema meelega, kes tahavad osta paremat toodet.

Ljubobratetsi sõnul hoolivad nemad enda klientidest ja Eesti elanikest ning on seisukohal, et tervist kahjustatav tegevus (alkoholi tarbimine ja suitsetamine) peab kahanema ning nad arvestavad juba praegu tulevikku plaanides sellega, et müük väheneb.

„Me ei näe probleemi, kui toimub tarbimise loomulik muutus ja inimesed muutuvad tervislikumaks. Kuid meile ei meeldi see, et alkoholi ostetakse Lätist ning sellega koos ka muud toidukaubad,“ ütles Vihand ning lisas, et kui toimub loomulik turu areng, siis see on tervitatav, kus inimesed ostavad tervislikumaid tooteid.

Selveris moodustab alkoholi müük maksimaalselt 10% käibest. Eesti Maxima kauplustes on suvest saati langenud alkoholi müük samapalju, kui see on kasvanud nende Läti kauplustes. „See kinnitab neid sõnu, et tarbijad on alkoholi ostma liikunud Lätti,“ ütles Ljubobratets.

Mis on need asjad, mis peaks piirama alkoholi tarbimist?

„Tuleb luua ühiskondlik kultuur, kus inimestele on eeskujuks telesarjad ja üritustel pakutakse šampanja asemel vett ning mahla,“ ütles Vihand. Lisaks on kolmas teema rahva harimine.

Vihandi hinnangul ei pruugi alkoholi reklaam mõjutada tarbimist nii palju kui arvatakse. See aitab  inimestel pigem otsustama, millist toodet osta. „Piiramise puhul tuleb arvestada sellega, et inimesed on erinevad. Need kellel on sõltuvus, siis neid ei aita ka vaheseinad. See takistab pigem neid inimesi, kes tahavad õhtusöögi kõrvale pudeli veini võtta.“

Ka Ljubobratets on nõus, et tuleb rohkem teavitada alkoholi kõrvalmõjudest. „Tunnustame Tervise Arengu Instituuti selle eest, mis on tänaseks tehtud, kuid peaks veel rohkem tegema.“

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757