9. detsember 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui vaatame Eestis ilmuvate ajakirjade trükiarve, siis kõige suurema trükiarvuga on kliendiajakirjad – üsna tavaline tiraaž on 50–60 000, aga need võivad olla isegi üle 100 000. Hästi tehtud kliendiajakirjad on tugevad ja elujõulised, neid oodatakse ja loetakse.

25 minutit kliendi tähelepanu

Vaatame pisut ka peeglisse – kui palju on neid veebiuudiskirju ja -reklaame, mida me isegi ei ava? Kuid on teada, et ajakirjaga veedab inimene aega keskmiselt 25 minutit. Samas ei saa digiväljaandeid ja paberajakirju vastandada, mõlemal on oma koht, nad täiendavad ja toetavad teineteist.

Mis mõte on ettevõttel omada kliendiajakirja, kui ta saaks sama raha eest osta hoopis mitmesse ajakirja reklaami? Kliendiajakiri on see koht, kus tal on võimalus edastada oma sõnumit just nii, nagu ettevõte soovib, ja kõik on tema kontrolli all. Kusjuures erinevatesse ajakirjadesse reklaami ostmine on kallim kui oma kanali loomine. Kliendiajakirja ei saa vaadata eraldiseisvana ettevõtte üldisest kommunikatsioonist ja strateegiast. Ajakiri on osa sellest.

Kliendiajakirja kaudu saab edasi anda nii ettevõtte imagot kui ka müüa tooteid või teenuseid. Jaekaubandus ja finantssektor on kaks suuremat valdkonda, kus tehakse kliendiajakirju.

Ajakiri pole reklaambuklet

Ehkki ajakirju on kombeks liigitada n-ö tavaajakirjadeks ja kliendiajakirjadeks, on kliendiajakirja tegemise põhireeglid sarnased ja suurt erinevust polegi. Ka kliendiajakirja tuleb koostada nii, et see köidab ning kõnetab lugejat, pakub talle lugemiselamust, inspiratsiooni ja ka meelelahutust. Seal peab olema eri žanreid ja rubriike, hästi kirjutatud tekstid ja head fotod ning kujundus. Kliendiajakiri ei tohiks olla turundus- või reklaamtekstide kogumik või tootekataloog – need on hoopiski teised asjad.

Head kliendiajakirja suudavad teha professionaalsed, kogemustega toimetajad, ajakirjanikud, fotograafid ja kujundajad. Vahel on klientidel hirm, et kuidas ajakirja saab teha n-ö majaväline inimene. See kartus on asjatu. Kliendiajakiri valmib tihedas koostöös kliendiga, professionaalne toimetaja aitab n-ö tõlkida tema sõnumit lugejale ning vastutab ajakirja kontseptsiooni, ülesehituse, keele ja stiili eest.

Kirjastuse soovitusi kliendiajakirja tegemiseks, nii et protsess sujuks ja tulemus oleks hea

1. Uut ajakirja luues on kõige olulisemad äriplaan ja kontseptsioon: kellele see on mõeldud, mida tahetakse öelda, miks seda tehakse, kellele ja kuidas levitatakse. Koosta (kirjalikult) ajakirja kontseptsioon ja pea sellest ka kinni.

2. Leia ettevõttest vastutaja või kontaktisik, kes ajakirjaga tegeleb ja edastab ajakirja koostajale ettevõtte soovid ja materjalid. Üks suuremaid vigu on see, kui ettevõtte sees ei leita konsensust ja nt 10 inimest saadavad toimetajale või kujundajale vastukäivaid soove.

3. Ära suru ajakirja liiga palju materjale (nt liiga pikki tekste, lugematut hulka tooteid jms).

4. Lugeja on huvitatud kindlasti ka pakkumistest, aga kõik artiklid ei pea otseselt midagi müüma.

5. Usalda professionaalseid toimetajaid ja disainereid, kes tegelevad selle valdkonnaga iga päev, küsi, uuri ja konsulteeri.

6. Kui teed kliendiajakirja, siis tee seda korralikult, panustada tuleb nii aega kui ka raha, siis on ka tulemus väärikas ja sõnum jõuab sihtgrupini. Pole mõtet teha ajakirja põlveotsas, et äkki saaks kuidagi hästi odavalt. Tulemus tuleb siis ka vastav, et mitte öelda piinlik. Siis

Autor: Sirje Maasikmäe, Menu Meedia juhtivtoimetaja