Autor: Kaubandus.ee • 17. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koguseliselt müüdi Eesti siseturul lahjat alkoholi aasta varasemaga 3,4 miljonit liitrit ja õlut 9 miljonit liitrit vähem, piirikaubanduse tõttu kaotas Eesti maksudena Lätile üle kümne miljoni euro, teatas liit.

Õlletootjate liidu tegevjuht Peeter Võrk ütles, et turu oluline vähenemine ei tähenda Eesti inimeste tarbimise vähenemist, sest lisakogused toodi sisse Lätist. “Eriti suure hoo sai piirikaubandus sisse suvel ja aasta teisel poolel, mil riigisisese müügi langus oli igakuiselt vahemikus 10-15 protsenti.”

Lahja alkoholi müügist jäi aktsiisi- ja käibemaksuna saamata arvestuslikult 10,1 miljonit eurot. “Valdav enamus sellest kaubast osteti Eesti-Läti piirilt ning võib ilma liialdamata öelda, et lühinägeliku aktsiisipoliitika tulemus on kodumaise majanduskeskkonna arvel maksuraha suunamine Lätti,” märkis Võrk.

Ta lisas, et lahja alkoholi jätkuv järsk aktsiisitõus tänavu ja järgmise aasta alguses intensiivistab oluliselt nii Eesti turu kahanemist kui ka Läti-suunalist piirikaubandust. “Aktsiisi järsk tõus sel ja järgmisel aastal muudab hinnaerinevuse Eesti ja Läti vahel ligi kolmekordseks, mille mõju siseturule võib ulatuda kuni 50 protsendini,” lausus õlletootjate liidu tegevjuht.

Eesti Õlletootjate Liidu hinnangul kaotab riik eesolevate maksutõusude mõjul 2018. aastal nii lahjade kui kangete alkohoolsete jookide aktsiisilt ja käibemaksult ligi 150 miljonit eurot võrreldes planeerituga.