Tema sõnul tähendab see jaekaubanduse ja kitsamalt moeäri kontekstis muuhulgas konkureerimist e-kanalites, hooajalise pakkumise osalist asendumist hooajatuga (rõivad, mida kantakse sõltumata konkreetsest ilmast), uute toodete turule toomise kiiruse kasvu ja brändi/toote unikaalsuse otsinguid. „Meie Baltikas usume, et maailmas ei ole kadunud nõudlus „aeglase“ (slow fashion) ja jätkusuutliku moe tarbimise osas. Need on märksõnad, millele Baltika on oma brändide väärtuspakkumised üles ehitanud,“ ütles Milder ning lisas, et nende kasuks räägib ka moerõivaste tootmise järk-järguline tagasitoomine müügiturgudele lähedale. Baltika Eesti tootmisüksused saavad järjest rohkem tellimusi.
Milderi sõnul on konkurents suurem ja tihedam, kui eales varem ning seda näitab ka see, et mitmed suured tuntud brändid nagu Marks&Spencer ja Next loobusid eelmisel aastal Eesti turust ning Marks&Spencer vähendab poodide arvu ka mujal.
„Baltika töötajate palgatõus on seotud eeskätte meie müükide ja kasumi kasvuga,“ ütles Milder. Ta täiendas, et oma kaupluste teenindajate puhul loovad nad aasta jooksul suurema seose palgasüsteemi ja klienditeeinduse kvaliteedi vahel.
Milder ei julgenud ennustada konkurentide hinnapoliitikat, kuid sisehindade tõusul on kindlasti mõju kõigile. „Ma arvan, et osadel tegijatel võib olla keeruline olemasoleva hinnataseme juures toodete kvaliteeti säilitada.“ Baltika moebrändide toodete jaehinnad sellel aastal ei tõuse, küll aga panustavad nad jätkuvalt oma toodete kvaliteeti ja disaini.
„Usume, et suudame Eesti jaeturul oma müüke sel aastal suurendada mitmete tegevuste abil, mis sel aastal plaanis,“ ütles Milder lõpetuseks.