18. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Küsimus on näiteks selles, kas mahakantud kaubal on väärtus – päris algul toidu annetamist alustades maadlesime palju selle teemaga,“ rääkis Rimi Eesti kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats. „Näiteks käisime koos Toidupanga esindajaga ka maksuametis, kust öeldi, et seadus seda teemat ei reguleeri, aga võite ise vormistada dokumendi, et mahakantaval kaubal ei ole väärtust. Jah, suurettevõte saab ise info kätte, tal on sellega tegelemiseks ja otsimiseks ressurssi, aga väikeettevõtjale on teemaga tegelemine keeruline. Raske on leida infot, kas ta peab mahakantava kauba pealt makse maksma või mitte. Selline info võiks olla kuskil kodulehel lihtsalt leitav ja olemas. Kõik peaks juba eos teadma, et täiendavat maksukoormust seoses toidu annetamisega ei tule.“

„Toidupank on seitsme aastaga päris edukalt toimetanud – oleme päästnud umbes 1,1 miljonit kilo toitu,“ ütles Toidupanga juht Piet Boerefijn. Tema sõnul võiksid TAI, Keskkonnaministeerium jt Eesti organisatsioonid palju rohkem teha, et teadlikkust tõsta. "Ma arvan, et on riigi ülesanne informeerida oma kodanikke, kas või maksuselguse seisukohast." Berefijn rääkis, et Euroopas on palju riike, kus toiduannetajad ettevõtted saavad hiljem makse tagasi. Eestis seda ei ole. Näiteks Hollandis on üks riiklik keskus, mis tegeleb toiduteemaga. "Eestis oleks ka vaja midagi taolist – et rohkem tegeleda toiduga: tervislik toit, toiduraiskamine jne – neid teemasid on palju,“ ütles Toidupanga juht. 

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek rääkis, et uuringuteks, millega uuriti toidujäätmete tekkimise teemat, ei olnud lihtne raha leida, kuid nad ikka said. "Need uuringud näitasid kindlasti väga positiivsena, et teadolevate andmetega Euroopa riikide võrdluses ei visata Eestis palju toitu ära,“ ütles Eek.

„Rimi jaoks on olnud oluline klientide teavitamine vähemalt viimased 5-6 aastat. Meil on ka oma programm, mille eesmärk on eri keskkonnateemasid klientidele meelde tuletada. Kas või näiteks see, mida tähendavad „parim enne“ ja „kõlblik kuni“. Seda tulebki üle kordama jääda. Oleme ka juba välja mõelnud järgmise teavituskampaania, mis aitab klientidel mõelda, leida lahendusi, mida teha enim prügikasti minevate toiduainetega. See tuleb varsti,“ lisas Bats. 

„Meie keskendume, kui nii võib öelda, kõige väärtuslikumale toidujäätmele – päästame toitu kohtadest, kus tehakse iga päev värske söök: restoranid, hotellid ja teised toitlustusasutused.  Neil tekib ka palju jäätmeid. Oleme 11 kuuga päästnud äraviskamisest umbes 110 000 portsjonit,“ rääkis Tuure Parkkinen ResQ Clubist.

Riin Savi sõnul on toiduannetamise protsess tegelikult üsna keerukas. „Õigusselguse suurendamine on kindlasti väga oluline,“ ütles Savi. „Kaupmeeste Liidul kolm teemat, kuidas toidujäätmete teemaga tegeleda, millega tegeleda üldises koordineerivas vormis.  Saame aidata sellega, et aitame kaupmehel paremini prognoosida müüke, aidata kaupmehel koostöös tarnijatega efektiivistada tarneahelat ja kolmandaks, mida saame teha – aidata klientidel vähem raisata, tõsta teadlikkust.“

Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud teavituskampaania „Tarbi toitu targalt“ eesmärk oli koondada avalikkuse tähelepanu toidu raiskamise probleemile ning pakkuda teavet ning häid nippe selleks, et Eestis satuks vähem toidukaupa prügikasti. SEI Tallinna poolt viimastel aastatel teostatud toidukao uuringud ning Toidupanga kogemus toidu raiskamise vastu võitlemisel andsid kampaaniale hea kandepinna, millelt edasi minna.