30. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tema sõnul on Eestis loomulikult tarvis tänavakaubandust, eriti just praegusel hetkel, kui Tallinn on autostumas. „Tänavakaubanduse roll ei ole ainult pakkuda ostupindu, vaid panustada tuleb ka tänavaruumi, kus inimesed tahaksid väljas liikuda,“ rääkis ta. Sevtšuk lisas, et kaubanduskeskused on viimase kahekümne aasta fenomen Eestis ning inimeste käitumismuster on nende tekkimise käigus muutunud – on toimunud autostumine ja eeslinnadesse kolimine.

Eestis on ajalooliselt tänavakaubanduse kultuur olemas olnud, aga viimastel aastakümnetel on see palju kannatada saanud. Tallinna vanalinna on jäänud pigem turismipoed ja söögikohad ning tavalised kauplused on pigem sealt piirkonnast välja liikunud.

Sevtšuki sõnul ei ole Tallinnas terviklikke tänava poodide klastreid, kus inimesed läheksid suure innuga nagu nad külastavad kaubanduskeskuseid. „Telliskivi linnakusse on praegu tekitatud selline mõnus kooslus teadlikult, kuhu inimesed tahavad minna.“

Ta rõhutas, et oluline aspekt on see, et kuna tänavakaubanduse kultuur on palju kannatada saanud, siis oleme hetkel teelahkmel, kus tuleb vastu võtta otsused, et see keskkond tekiks homme, mis võib tähendada ka paarikümne aasta pärast. „Kuid täna tuleb selles suunas väga teadlikke samme juba teha,“ lisas ta. Linnaruumi ja tänavakaubanduse arendusse tuleb suhtuda terviklikult, jälgida linnaehituse nõudeid ja seadusandlust.

Narva maantee piirkond on üks peatänava projekti osa, mis kätkeb endas suurt potentsiaali. Rotermanni kvartalis on tema sõnul kahjuks sedasi, et tegemist on küll suuresti üksikomandis oleva kompleksiga, kuid seda ei juhita kui ühtset keskust, kus osad pinnad pool muidu välja üüritakse, et ülipopulaarsed poed või teenindusasutused sisse tuua. „Telliskivi linnaku juhid on seevastu teadlikult kutsunud juurde loovkaubandust ja –ettevõtteid mis pirkonna väärtust tõstavad, kuid individuaalselt üüri kasumit ei too. Kuna Rotermann ei ole seda teed läinud, siis on ta ka natuke kannatada saanud.“

Sadama piirkonna arendus on tuleviku mõttes väga oluline, kuna enamus turiste tuleb läbi sadama. „Turistid külastavad kauplusi tunduvalt rohkem ning see piirkond on atraktiivne poodidele,“ rääkis Sevtšuk.

Kui Tallinn tahab olla maailmakaardil, kui hea kvaliteedi ja elukeskkonnaga linn, siis Sevtšuki sõnul on kvaliteetne kaubandus ja tänavakaubandus väga oluline. „Oluline, et kaubandus oleks seal, kus on ühistranspordi sõlmkohad,“ ütles ta.

Eeskujuks Taani ja Rootsi

Sevtšuk toob Põhjamaa riikidest esile Taani Kopenhaageni ning Rootsi Stockholmi tänavakaubanduse, mis on tema sõnul päris heal järjel. „Liikuvus on hoitud ühistranspordi ja jalakäijate keskmena. See panustab väga palju tänavakaubanduse edukusele.“

Tallinna kesklinna tuleb tema sõnul tihendada läbi elu ja äripindade, kuna ainult äripindade puhul ei ela kaubandus ära. „Minu hinnangul on peatänava ja tänavakaubanduse projekti mõnevõrra aetud, kuid see ei ole piisavalt koordineeritud ja ambitsioonikas,“ ütles ta. Lisades, et kesklinnast teha Tallinna elanike ja külaliste jaoks atraktiivne piirkond, siis selle jaoks tuleb teha palju rohkem ning veelgi agressiivsemalt, kui praegu on tehtud.

„Praegu töötab Reidi tee projekt otseselt vastu tänava ja jalakäimise kultuurile ning propageeritakse autostumist. Tuleb sügavamalt investeerida ühistranspordi süsteemi, sest see aitaks kaasa autovaba kultuuri ja linna elu kvaliteedi parandamisele,“ rääkis ta.

Business Improved District

Jaemüügi asukoha mustri peidetud loogika peitub selles, et äripinnad peavad majanduslikult tasuvad olema, aga arhitektid ja planeerijad kipuvad selle vahest ära unustama. „Oluline on omavahel klasterdumine, kus poodide kokkuhoidmine tekitab suurema külastatavuse.“

Savtšuk tõi näite, et kaubanduskeskused on kaupluste klaster, kus on üks haldaja, kes koordineerib poodide kooslust. Tänava kontekstis on iga krunt eri omaniku käes ning koordineeritud tegevust on vähe ja seda on raske saavutada. „Maailmas on loodud mõningates piirkondades Business Improved Districte ehk BIDe, mis on siis ettevõtete kooslused, kes maksavad lisa maksu, mida saab kogu piirkonna tarbeks ära kasutada.“ Näiteks, kui Narva maantee arendajad koonduksid ja oleksid valmis maksma ühiskassasse maksu, siis seda raha saaks kasutada piirkonna turundamiseks, väliruumi panustamiseks ja uute ettevõtete kohale meelitamiseks. „Seda on tarvis sellepärast, et jõuda järele kaubanduskeskustele, kus toimub koordineeritud tegevus.“

Kesklinnast ja sadamaalast ei tohi saada eksklusiivne kallis piirkond

„Tallinna kesklinna ja sadamaala arendamisel tuleb arvestada paljude aspektidega. Esiteks, peab olema seal hea ühistranspordiga juurdepääs, mis tähendab trammivõrgu laiendamist. Teiseks tänavafrontide kujundamist, et iga tänav, mis sinna tekib oleks atraktiivne ja jalakäijale mugav. Kolmandaks on kasutuste kooslus väga oluline ehk seal ei tohiks olla ainult äripinnad, mis on turistidele suunatud, vaid ka kontorid, poed, elukohad ja hotellid,“ rääkis Sevtšuk. Ta hoiatas, et kooslus on oluline, sest vastasel juhul võib sellest piirkonnast saada eksklusiivne kallis piirkond, mis läheb kõik üüriturule ning piirkond ei hakka tööle.

Sevtšuki soovitab Tallinna Sadamal ja Riigi Kinnisvara abil rajada piirkonda ka sotsiaalkorterid või elukohad keskmise sissetulekuga inimestele. „See paneks selle piirkonna reaalselt elama ja tekitaks kohaliku nõudluse ka erinevat sorti kauplustele ning söögikohtadele, mis omakorda tekitaks põhjuse sinna minna ka teised tallinnlastel.“ Tema sõnul on hetkel väga suur oht, et piirkonda tulevad ainult rikkad inimesed, tehakse kasumlikumad korterid ehk luksuskorterid. „Piirkonna käimasaamiseks ei ole see hea lahendus,“ oli Sevtšuk resoluutne. Rõhutades, et kui piirkond on mitmekesine ning inimestel on valikuvõimalus, siis see on kõigile atraktiivne.

Sevtšuk sõnul on kauplustele tulevat lisakäivet raske hinnata, kuid kui piirkond hakkab tööle, siis käibekasv kindlasti on, sest inimesi tuleb sinna piirkonda rohkem. „Kui inimesed hakkavad piirkonda külastama, siis tühjad pinnad täituvad kiiremini. Näiteks New Yorgi Business Improvement Districtides on pindade vakantsus võrreldes BIDi eelse olukorraga kolm korda vähenenud. Time Square muudeti kolm aastat tagasi täielikult jalakäijate piirkonnaks ning sealsete äripindade väärtus kolmekordistus esimese aasta jooksul.“

Mingi osa kaubanduspindu tuleb sulgeda

Tema sõnul on uute kaubanduskeskuste juurde ehitamine suhteliselt ohtlik teema, sest Tallinnas on juba 1,2 ruutmeetrit kaubanduspinda elaniku kohta. „Paratamatult toimib kaubandus süsteemi järgi, et kui kuskile rajada uus keskus, siis tuleb kuskilt külastajaid ära. Aga Eesti kaubanduspindade rohkus on tingitud ühest küljest ka sellest, et inimeste sissetulekud ja elujõud on kasvanud.“

Ta usub, et kiire kasumi põhjal rajatud äärelinna kaubanduskeskused peavad üks hetk hakkama uksi sulgema, sest kaubandus suundub kesklinna. „See oleks tänuväärne, sest kui inimesed käiksid kohalikes keskustes jalgsi poes, siis oleks linn säästlikum, inimesed kulutaksid vähem autodele ja bensiinile. Linna õhk oleks parem. Tänavad oleksid elavamad ja meeldivamad.

Praegu käib umbes 50% Tallinna inimestest poes autoga.