Autor: Kaubandus.ee • 8. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kui võtta arvesse, et üks kilekott laguneb sama kaua, kui keskmine eestlane elab, siis on sel päris pikk aeg külvata ärahoitavat keskkonnakahju. Kui nende kergekäeline jagamine lõpetada, vähendame kilekottide tarbimist ning ühtlasi ka nonde võimalusi loodusesse jõuda,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega soovitakse vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist inimese kohta 2019. aasta 31. detsembriks 90 ja 2025. aasta 31. detsembriks 40 õhukese plastkandekotini.

Siiski ei muutu kõik kilekotid tasuliseks. Erandi kohaselt võib hügieeni otstarbel või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks väga õhukesi plastkandekotte müügikohtades jätkuvalt kasutada. Samuti tuleb kaupade müügikohtades pakkuda tarbijatele alternatiivseid võimalusi õhukestele plastkandekottidele, mida paljud kauplused käesoleval ajal ka juba teevad.

Pomerants tunnustab kauplusi, kes on loobunud kilekottide paremale-vasemale jagamisest. "Erilist rõõmu tunnen aga selle üle, et suvepealinnas on pood, mis pakendeid üldse ei tunnista - viimati aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte konkursil kaks auhinda korjanud kauplus Paljas Pala. Kavatsen sinna peagi külla minna. Loodan samu põhimõtteid järgivaid kauplusi näha teisteski Eesti paikades.“

Selleks, et plastkandekottide tarbimise ulatuse kohta senisest täpsemaid andmeid saada, lisatakse eelnõuga seadusesse suurematele kui 100 m2 müügikohtadele kohustus pidada tarbijatele müüdavate või antavate plastkandekottide üle arvestust. Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt oli 2015. aastal alla 100 m2 pindalaga müügikohti ligikaudu 780, mis moodustab üldisest müügikohtade arvust ligikaudu 28%.