Taanis uksi ja aknaid müüv Eesti e-pood klarvinduer.dk turundusjuht Matthias Vutt rääkis, miks nad otsustasid oma tooteid müüa ainult Taani turul, kuidas nad seal ennast nähtavaks tegid ja konkurentidega võistlevad ning mis on nende suurimad õppetunnid.
Taanis kanda kinnitanud Eesti e-poe õppetunnid
  • Foto: Kuvatõmmis
Vutt rääkis, et nad otsustasid enda Valga tehases toodetavat täispuidust ja väljapoole avanevat akent ja ust Taani turul müüa sellepärast, et seal on nõudlus selle toote vastu kõige suurem. “Eesti turg on tootjatest üleküllastanud ning kümnest kaheksa ostavad oluliselt soodsamat plastakent. Lisaks levib Eestis ja Baltimaades peamiselt Saksa tüüpi aken,” rääkis Vutt.
Nähtavaks välisturul
Välisturul turundab klarvinduer.dk ennast peamiselt kolmel erineval viisil. Esimene on makstud turundus ehk peamiselt Google AdWords, Bing Ads, kohalikud veebilehed ja aeg-ajalt ka erinevad sotsiaalmeedia kanalid. “Hoiame pidevalt oma reklaame üleval 4-5 erinevas kanalis korraga, mõõdame väga täpselt return of investmenti,” ütles Vutt. Tema sõnul proovivad nad iga päev enda tegevustest õppida, et tulevikus targemad olla.
Kui vaadata tootmise poole pealt, siis Klarvindueri suurim õppetund on see, et tuleks osata õigel hetkel turundusele ja müügile öelda, et tõmmake pidurit, sest ei suudeta nii palju ära toota, kui müüakse. “Oleme sellega paar korda vastu näppe saanud, mis suures pildis tähendab tarneaegadega hilinemist, pahaseid kliente, negatiivseid hinnanguid Taani turul päris populaarsetel hindamislehtedel,” rääkis Vutt. Ta lisas, et negatiivsed hinnangud ja pahased kliendid omakorda tähendavad negatiivse info liikumist potentsiaalsete klientide vahel, mis omakorda tähendab väiksemat huvi sinu brändi ja toodete vastu.
“Õnneks oleme nendest vigadest õppinud ning anname endale aru, et mis hetkel tarneaegasid pikendada või natuke rahulikumalt turunduses ja müügis võtta. Siinpuhul on märksõnadeks parem planeerimine ja kommunikatsioon.”
Vuti sõnul on teised õppetunnid seotud puhtalt e-kaubandusega ning turu konkurentsivõime alahindamisega. “Arvasime, et näiteks Google või Bing rankingutes tõuseme poole aastaga kindlasti esilehele ja hakkame märkimisväärselt orgaanilist trafficut saama. Tegelikkus oli ikkagi midagi muud,” ütles ta. Klarvindueri “vastasteks” sellel turul on nii suured konglomeraadid, kes on turul tegutsenud 1975. aastast, kui ka erinevad veebibrändid, kes on seal juba 10 aastat tegutsenud.
“Turul silmapaistmiseks peame endiselt väga suure osa oma turunduseelarvest kulutama makstud reklaami peale, kui ka nägema oluliselt suuremat vaeva oma lehe tehnilise poole parandamisele ning sisuturundusega, mis pikas perspektiivis peaks andma meile paremad positsioonid otsingumootorites,” ütles Vutt.
Positiivseid üllatusi mainides tõi Vutt välja, et kuna nende enda turundustiimis ja partnerite seas polnud keegi varasemalt akna- või uksemüügiäris tegutsenud, siis hakati antud valdkonnas katsetama ideid, mida varasemalt teistes ettevõtmistes oli proovitud. See omakorda lõi olukorra, kus sisuliselt iga turundustegevus, mida prooviti, oli valdkonna siseselt uus ja innovaatiline ning püüdis ka konkurentide tähelepanu. Tulemuseks oli olukord, kus peaaegu igale Klarvindueri poolt tehtud turunduslükkele järgnes nädal hiljem mõne konkurendi poolt täpselt samasugune tegevus.
Lisaks eelpool mainitule rõhutab turundusjuht, et nende e-poe visuaalne keel ja välimus on kategooriliselt erinev turu keskmisest tegijast. Selle tulemusena on Klarvinduer saanud märkimisväärset kajastust ka Taani meedias. Kui teiste konkurentide kodulehed on üdini mehelikud-robustsed, siis Eesti akna- ja uksetootja väldib keerulist tehnilist juttu ja kasutab tonaalsuses hoopis lõbusamaid toone. Taani turul on ka avalikult välja öelnud, et ligi 50% nende klientidest on naised, mis sellises valdkonnas on ennekuulmatu. “Kokkuvõtvalt on õppetund see, et n-ö pehmetele väärtustele oma brändi rajades on ka võimalik edukas olla, isegi nii mehises valdkonnas nagu seda on akende ja uste müümine.”
Suurimad murekohad
Vuti sõnul on tootmise seisukohalt kindlasti kõige suuremaks murekohaks oskustööjõu leidmine väikeses Valgas, kus nad oma kaupa toodavad. “Vähe inimesi, vähe oskustööjõudu, eriti just kuni 40 aastastes meeste seas, kes on suurematesse linnadesse ära kolinud või lihtsalt ei julge tööd vahetada.” Suur väljakutse ettevõtte jaoks on panna ka ühte jalga astuma Valgas asuv tootmine, Tallinnas paiknev turundus ja klienditeenindus kui ka Taanis asuv back office/müük. “Koos kõik ühes kontoris istumine versus üle neti erinevaid programme kasutades suheldes on ikka vahe olemas. Aga julgeks väita, et oleme päris hästi töötava süsteemi nüüdseks üles ehitanud, mille üheks oluliseks osaks on ka pidev reisimine ühe ja teise koha vahel, et ühtsemat tiimitunnet saavutada ning päriselt näost-näkku teemasid arutada.”

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele