24. märts 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

EuroShop 2017 pakkus jaekaupmeestele inspiratsiooni

Foto: Hansab
Märtsi alguses toimus Saksamaal Düsseldorfis jaekaubandust inspireeriv mess EuroShop 2017, kus tutvustati valdkonna uuemaid trende, näidati innovaatilisi tooteid ja tulevikulahendusi. Hansabi müügi- ja turundusdirektor Rainer Saaron annab ülevaate, millised trendid on vallutamas Euroopat ja sealhulgas lähitulevikus jõudmas Eesti kaubanduskeerisesse.

127 000 ruutmeetrine messiala

2368 eksponenti

113 000 külastajat viie päeva jooksul

Toimub iga kolme aasta tagant

Järgmine jaekaubanduse suursündmus, EuroShop 2020, toimub 16.-20. veebruaril 2020.

Kogu messi ülesehitus oli suunatud jaekaubanduse efektiivsuse kasvule kaupmehe vaatevinklist, samas pakkudes uuenduslikke lahendusi positiivse kliendikogemuse tagamiseks.

Messil keskenduti läbivalt seitsmele jaekaubanduse dimensioonile:

POP Marketing mis koondab enda alla kõikvõimalikud visuaalsed tähelepanuköitjad, nagu sise- ja välisekraanid ning märgistused;Expo & Event Marketing ehk esitlusstendide ülesehitus ja brändi kommunikatsioon;Retail Technology, teisisõnu tarkvara, müügipunkti tehnoloogia, mobiilsed lahendused, müük e-kanalites, makselahendused;Lighting hõlmamas enda all kõikvõimalikke valgustuslahendusi;Visual Merchandising ehk mannekeenid, akna ja kaupluse dekoratsioonid;Shop Fitting & Store Design, mis hõlmab kaupluste arhitektuuri, materjale, väljapaneku aluseid ning planeerimist;Food Tech & Energy Management – külmikud, toiduvalmistamise tehnoloogiad ning hoone automatiseerimine.

Toon siinkohal detailsemalt välja mõningad lahendused, mis meid igapäevaselt lähemalt puudutab.

Liikudes ringi meie tänases ostukeskkonnas, tuues näiteks juhusliku suure esmatarbekaupade keti, näeme üha enam, kuidas me justkui teenindame end ise, tehnoloogia abil. Iseteeninduslike kassade valdkonnas on astutud väga pikki samme selles suunas, et tulevikus töötavadki kassad juba automaatselt. See ei tähenda aga täielikku kassalintide kadumist, vastupidi – need jäävad siiski alles.

Rootsi päritolu kaupluste lahenduste tootja ITAB tutvustas messil mitmeid uudseid kassalahendusi. Esmapilgul näevad need küll välja täiesti tavapärased suured kassalindid, kuid kassapidaja töökoha asemele on paigutatud „kuppel“, millest sõidavad läbi kõik kassalindile asetatud tooted, need skänneeritakse ja tuvastatakse automaatselt. Kusjuures tuvastamiseks ei ole vajalik tootelt ribakoodi otsimine, vaid tark seade tunneb toote ära ka pakendi kuju, värvi, kaalu vms omaduse järgi, õppides pidevalt juurde ning täiendades iga toote osas andmebaasi. Päris nutikas lahendus!

Kellele raha maksta, kui kassapidajat ei ole? Selleks on jällegi omad lahendused. Iseteeninduslikud kassad on võimalik tööle panna ka automaatselt makseid vastu võtma. Kaardimaksete puhul tutvustas uudse disaini ja täiendatud funktsionaalsusega makseterminale INGENICO Group, mis on maailma juhtiv kaardimakseterminalide tootja.

Ka sularaha ei ole kuhugile kadunud, mida näitab ka Eesti Panga poolt hiljutgi avaldatud statistika, 2016 aasta jooksul kasvas kaubanduse ja teeninduse valdkonnas käideldud sularaha maht lausa 21 protsenti. See omakorda näitab, et tavatarbija soovib ka iseteenindusliku kassa puhul võimalust tasuda ostude eest sularahas. GLORY Global Solutions tutvustas messil lahendusi, kus sularahakäitlusel kaupluses tänapäevases tähenduses kaotab vajaduse teenindajal füüsiliselt rahaga kokku puutuda. GLORY seadmete abil on võimalik klientidel tasuda ostude eest nii müntides, kui sedelites. Masin võtab raha vastu ning väljastab vajadusel ka täpsel hulgal tagastusraha. Sularaha transport kassaseadme ja sularaharinglussüsteemi keskse seadme vahel toimub suletud kassettide abil. Kaupluse personalil kaob vajadus ka tegeleda põhjakassade ettevalmistamisega hommikuti, kui ka kassainventuuri läbiviimisega tööpäeva lõppudel. Turvaline ning efektiivne lahendus.

. Antud lahenduste tootjad ei maga ning on välja tulnud kappidega, mis omavad külmutavaid/jahutavaid sektsioone. Nende eesmärk omaette on võimaldada kiiresti riknevate kaupade müüki ja transporti e-kanalite vahendusel. Kas siis poleks mõnus toidukaupade e-poes lisada ostukorvi ka magustoiduks jäätis, mis siis mugavalt koduteele jäävast pakitautomaadist mööda sõites peale võtta?

Kaubandusmaastikule on saabunud ning jätkuvalt tungivad peale ka iseteeninduslikud ostude/saadetiste kättesaamispunktideks olevad kapid

Elektrooniline hinnasilt kui selline, ei ole kaugeltki ainult see, mida nimetus ütleb. Tegemist on oluliselt laiema kontseptsiooniga, mille arenduse nimel on tootjad hulganisti vaeva näinud. Mida see siis sisaldab? Elektroonilise hinnasildi esimene funktsioon on kuvada toodete juures õiget ja ajakohast hinnainfot.

Mugavusfunktsioon on kogu kauplusteketi hinnasiltidel kuvatava info keskne haldus, kus toote müügihinna muutudes ei pea kõik kaupluste personal enam hakkama trükkima välja uusi silte, neid lõikama ning paigaldama, vaid see kõik on tehtav mõne nupuvajutusega. Väga suur ressursi kokkuhoid suurtele jaekettidele, nii jõudiski esialgne elektroonilise hinnasildi vajadus teostuseni.

Tänased lahendused pakuvad juba lisavõimalusi, näiteks on kaupluses asetsevatelt hinnasilitidelt tagasisuunas liikuva info põhjal võimalik luua kaupluse planogramm. Planogrammi abil on võimalik tooted kiiremini üles leida nii tavapärasel kaupluse külastajal, kui ka kaupluses töötaval personalil. Vastavalt mõlema poole vajadustele saab luua sobivad rakendused, siduda need püsikliendiprogrammidega, liidestada kaupluses asuva infokioskiga, kui ka lõpptulemusena saab kaupmees kaardistada oma pinna „kuumimad“ alad, nagu ka „jahedamad“, kus kliendid liiguvad. Kogutud informatsiooni põhjal saab teha juba ärilisi järeldusi ja otsuseid. Taaskord on tegemist efektiivsust kasvatava lahendusega. Üks kogenumaid ja parimat funktsionaalsust näidanud messil osalenud tootjaid on PRICER.

Kaupluste kontseptsiooni koostamise juures on tänapäeva sisustustootjad võtnud kasutusele virtuaalreaalsuse. Kui seni oleme kuulnud VR-lahenduste kasutusvaldkondade hulgas peamiselt mängumaailmaga seotut, siis nüüd on saanud see tehnoloogia kasutust ka sisustuskontseptsioonide visualiseerimisel ja konfigureerimisel. On tekkinud võimalus kõndida ringi oma värskelt kujundatud kaupluses ning vajadusel tarkvara abil ümbritsevat viimistleda kuni lõpptulemus on valmis päriselt elluviimiseks.

Kaubakaitse poolelt võis kohata uudset lahendust riiete proovikabiinist – seade, mis tuvastab füüsilise turvaelemendi eemaldamise katse. Kui pahalane soovib tasumata endale kardina taga uue T-särgi selga jätta, siis elemendi eemaldamise detektor tuvastab vastava tegevuse, mis annab signaali kaupluse valvetöötajale. Antud funktsionaalsust demonstreeris messil kaubakaitse lahenduste tootja CROSS POINT.

Tervikuna oli messil esindatud mitmeid kliendikäitumise ja tagasiside analüüsi lahendusi. Tootjaid selles vallas on palju ning lahendused arenevad peamiselt tarkvaraliste lisavõimaluste poolelt, kui ka seadmete poolelt, millega vastav info kogutakse. Väga laialt kasutatakse  sääraste andmete kogumiseks ära kaupluse olemasoleva WiFi ning turvakaamerate funktsionaalsust.

Vastuse küsimusele, kuhu meid ümbritsev kaubandus triivib, andis EuroShop 2017 kindlasti. Fookus on efektiivsuse kasvatamisel läbi iseteeninduslike lahenduste kasutuselevõtu ja kliendikäitumise kaardistamise. Samuti keskendutakse väga tõsiselt kaubanduses ka multimeedia kaasamisele infoekraanide, meediafassaadide ning audiosüsteemide näol. Tehnoloogia mitmekülgsem kaasamine jaekaubandusse on valdkonna loomuliku arengu osa.

Autor: Rainer Saaron

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757