Pärnu linnapea: Suvel kühveldab igaüks raha

Pärnu Linnapea Romek Kosenkranius
Pärnu Linnapea Romek Kosenkranius

Suvel on pühapäeva õhtuks turistid Pärnu Selveri ja Rimi tühjaks ostnud ning restoranides oodatakse tund aega, et lauda saada ning teine samapalju sööki, sest ettevõtted ei jõua inimesi ära teenindada. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius rääkis turunduskonverentsil Password, et suvel on hoopis teine olukord.

Kirde-Eesti ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejevi sõnul elab Ida-Virumaal 150 000 elanikku. “See on arvestatav number,” märkis Gamzejev, lisades, et eestlasi on neist 30 000. “Neid ei maksa turundades unustada,” kummutas ta müüti, et piirkonnas elavad ainult vene keelt rääkivad inimesed.

Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse sõnul on nende linnas tänu haldusreforimle nüüd veidi üle 50 000 elaniku. “Palgasaajate arv on 17 000 – saadakse veidi üle keskmise palga, ehk võttes maha maksud ja elamiskulud, on inimestel võimalik iga kuu kaupmeestele viia 8–9 miljonit eurot,” arvutas mees.

Lisaks käib Pärnus 1,1 miljonit turisti, kellest kolmandik jääb kauemaks kui üks päev. “Oleme investeerinud viimasel viiel aastal 60 miljonit eurot turismimajandusse ja sellesse, et toimuks eri üritusi, mis inimesi Pärnusse toob,” selgitas Kosenkranius, et rahasumma, mis suvel linnast läbi käib, on märkimisväärne. “Suvel oskab igaüks raha kühveldada,” märkis ta. Tuues näiteks, et pühapäeva õhtuks on turistid Selveri ja Rimi tühjaks ostnud. Ja restoranis oodatakse tund aega, et lauda saada ja tund aega, et süüa saada, sest ettevõtted ei jõua inimesi ära teenindada.

Hoopis teine olukord valitseb aga talvel. “Kohalik hakkab pettuma – kui ta teab, et poes müüakse kaks aastat vanu kingi, sõidab ta Tallinnasse või Riiga,” kirjeldas mees.

Tutvustage venelastele rohkem Eesti oma kaupa

Mis tähendab, et väga raske on inimeste tähelepanu saavutada. Lisaks ei saa Gamzejevi sõnul vene inimestele Eestis turundada kaupu Eesti staaride abil, sest neid ei teata. Samas läheb inimestele väga korda kõik kohalikul tasandil toimuv. “Tänu sellele on kohalike lehtede loetavus Ida-Virumaal suur,” märkis Gamzejev.

Tema soovitus on turundada Ida-Virumaal keeles, mida kohalik mõistab. Lisaks tasub tema sõnul veelgi enam rõhutada, et tegu on Eesti asjadega, kuna Eesti kaupa usaldatakse. Piirikaubandus toimib absurdini. Gamzejevi sõnul käivad narvalased Ivangorodist suhkrut ostmas, kuna vene ajast pärineb veendumus, et sealne suhkur on Eesti omast magusam. Venemaalt käiakse Eestis ostmas toiduaineid kuni Fairyni välja, sest usutakse, et see on ehtne kaup, mitte garaažis järele tehtu. “Usaldust Eesti hea kauba ja hea teenuse vastu tasub rõhutada ja meelde tuletada,” rõhutas Gamzejev. Lisaks tasub tema sõnul tutvustada kohalikke kaubamärke, kuna neid ei pruugita teada. “Kõik teavad Kalevi kommi ja Vana Tallinna, aga meil on veel palju väärt kaubamärke, mida ei teata. Sellega tasub vaeva näha ja teha seda regulaarselt – see turg on olemas ja siinsamas lähedal.”

Osale arutelus

  • Urve Kask, kaasautor

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara