Kui suur konkurent kolib külje alla

Südameapteek
Uus apteek Pärnu turuhoones oli hoobiks sealsamas aastaid tegutsenud Lepa...

Suured apteegiketid kolivad usinalt väikeapteegile külje alla. Teha pole miskit, proviisoriapteek jääb alla.

Aprilli alguses avati pidulikult Pärnu turu uues hoones Südameapteegi Turu apteek. Apteek kolis turumajja Sillamäelt. Kõrvalseisjad ei aimagi, millist meelehärmi valmistab uustulnuk naabruses aastaid tegutsenud Lepa apteegi omanikele.

See apteek kuulub proviisoriapteegile Mai Apteek OÜ. Viimase juhatuse liige Ly Jaanson sõnab, et kuna kahe apteegi vahel on vaid 50 meetrit, jääb ilmselgelt kaotajaks tema apteek. “Nõrgem pool, proviisoriapteek, ei suuda majanduslikult ketiapteegiga konkureerida,” kinnitab proviisorist Jaanson. Tema jaoks on tegemist elulise küsimusega, sest apteegi sulgemine linnas tooks kaasa Mai Apteek OÜ kahe apteegi sulgemise maakonnas. “Ketiapteegi tulekut ei saa takistada. Juriidiliselt võiks proovida, aga sellist raha pole mõtet protsessimise alla panna,” arvab Jaanson. Ka ei ole antud juhul võimalik Lepa apteegile ostjat leida. “See ei ole ainult minu probleem. Sarnaseid olukordi oli ja on ja tuleb veel.”

Tõe huvides olgu märgitud, et Mai Apteegi üks omanikke on BENU apteegikett, ehkki vähemusosalusega. Ühe BENU apteegi analoogsest käigust saab lugeda mõ­ni lõik edasi.

Peamiselt maapiirkondade mure

Jaansoni sõnu kinnitab apteekrite liidu peaproviisor Kadi Sarv. Ta selgitab, et peamiselt puudutab see maapiirkondi ja väiksemaid linnu, kus on alla 4000 elaniku. “Sellistesse kohtadesse on võimalik asutada haruapteeke. Paraku asutavad apteegikettide pidajad haruapteeke just proviisoritele kuuluvate maa-apteekide kõrvale,” räägib Sarv.

Et eesmärgiks on seniste maa-apteekide väljasöömine, näitab Kaidi Sarve hinnangul see, et enamasti asutatakse sellised apteegid kohta, kus külastajaid ei ole piisavalt isegi senise apteegi jaoks, rääkimata kahest. Ka sõidutatakse vahel sellistesse haruapteekidesse töötajaid mujalt. Sellisel moel haruapteegi avamisele ei ole Sarve sõ­nul mingit loogilist põhjust, sest see ei paranda ei kohalike elanike ravimitega varustamist ega ole ka majanduslikult põhjendatud. “Kui põhiapteegis töötab ülikooliharidusega proviisor, siis haruapteegis võib töötada madalama haridustasemega farmatseut. Kui apteegil peab maal olema vä­hemalt 50 ruutmeetrit pinda, siis haruapteek võib hakkama saada ka poole väiksemate ruutmeetritega,” selgitab Sarv tagamaid. Proviisorite peetavate apteekide eeliseks peab ta seda, et nad on seal alati olnud ja neid tuntakse ning usaldatakse. “Müügiputkad tulevad ja lähevad. Mõni apteek aga ei jõua seda minemist ära oodata ja sulgeb uksed,” sõnab Sarv.

Kohtuasju on proviisoriapteekide ja apteegikettide vahel olnud ridamisi ja Sarve sõnul just apteekide “kolimise” teemal. “Sest enam ei saa hulgimüüjaga seotud apteegiketid seaduse järgi uusi apteeke avada. Selleks ongi loodud “rändapteegid”,” selgitab Sarv. “Rändapteegid” nihkuvad ühest Eestimaa piirkonnast teise. Tegelikkuses aga “rändab” ainult apteegi nimi. Ruumid, sisseseade ja isegi töötajad istuvad Sarve sõnul sageli rahulikult paigal.

“Viimase aja kurioosne näide on BENU apteegiketti kuuluv Silla Apteek Türi linnas Järvamaal. Pärast seda, kui BENU Sillanimelise apteegi Türil avas, vaidlustasid Tü­ ri apteekrid halduskohtus sellele apteegile tegevusloa andmise. Selle aasta veebruaris “kolis” Silla Apteek ootamatult Türilt Tallinna ning sai nimeks Poordi Apteek. Samal kuupäeval “kolis” teine BENU apteek – Kopli Polikliiniku Apteek – Tallinnast Silla Apteegi ruumidesse Türil,” räägib Sarv.

Peale apteegi nime ei muutunud tema sõnul tegelikult midagi. Formaalselt on aga kaebuse aluseks olnud apteek Türilt lahkunud. Sarve sõnul jätkub selline pimesikumäng seni, kuni kohtust tuleb lahend.

“Lahendini aga ei saagi jõuda, sest kaebuse esitamisel apteek “kaob”,” räägib Sarv.

Kas see ongi konkurents?

Tegelikult aga ei konkureeri Sarve sõnul proviisoritele kuuluvad apteegid mitte ketiapteekidega, vaid hulgimüügiettevõtetega. “Ja võib küsida, kas seda võib üldse konkureerimiseks pidada? Seadusandja on loonud olukorra, kus apteek saab ravimeid osta üksnes sisemaiselt ravimite hulgimüügiettevõttelt. Tal ei ole üldse mingit võimalust kelleltki teiselt osta,” tõdeb ta.

Eestis on Sarve sõnul seega kahesuguseid apteegipidajaid: neid, kes on samas ka hulgimüüjad, ning neid, kes peavad üksnes apteeki. Hulgimüüjad suurendavad pidevalt oma apteegivõrku, sest see on nende arengu ainus võimalus. Nende eesmärk on oma kaupa võimalikult palju müüa. “Sest teised apteegid, kellel on oma hulgimüüja, nendelt kaupa ei osta. Selline olukord on täielikult ebardlik ning jätkusuutmatu,” arutleb Sarv.

Südameapteeki haldava Pharma Holding OÜ juhatuse esimees Katre Kõvask selgitab, et loo alguses toodud näite puhul sundis Sü­dameapteeki Sillamäelt kolima tööjõupuudus. Kuna aga Südameapteek oli just võitnud apteegipinna konkursi Pärnu endise turu territooriumil avatavas kaubanduskeskuses, otsustasid nad litsentsi säilitada ning apteegi kolida nimetatud pinnale.

Mis aga puudutab konkurentsi üldiselt, siis selgitab Kõvask, et tihe konkurents sunnib pingutama nii sortimendi, asukoha kui ka apteegis toimuva nõustamisega, seda sõltumata sellest, kas apteegi omanik on proviisor või mõni äriühing. “Selleks, et apteegiga ära majandada ja anda tervisenõu otsivale inimesele põhjust samasse apteeki tagasi pöörduda, tuleb teha tõsiseid investeeringuid ja see tõde kehtib nii proviisor kui ka ketiapteegi kohta,” kinnitab Kõvask.

See seletab tema sõnul ka üsna suurt frantsiisiapteekide hulka. Frantsiisiga kaasnevad paremad ostu-, turundus- ja IT-alased tingimused annavad apteegiomanikule rohkem kindlustunnet homse päeva suhtes.

“Tihedast konkurentsist võidabki kokkuvõttes kõige rohkem apteegikülastaja” lisab ta.

Osale arutelus

  • Mirjam Esperk, Meditsiiniuudised

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Erply tarkvara – iga poepidaja hindamatu abimees

Mäletad, mida su ema sulle õpetas? Pese enne sööki käed, sest see on eluliselt vajalik. Kui ta õpetaks sind tarkvara valima, ütleks ta: võta Erply, sest ka see on eluliselt vajalik.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara